Eestimaa matkarajad: Männikjärve

Teate, ma läksin omadega jälle rappa! Hurraa! Kes on omad ja mis põnev paik on Männikjärve, sellest saadki kohe lugeda!

Minust on selle kevade ja suvega saanud rabafänn. Sood ja rabad tähendavad minu jaoks loodusmüstikat ja avarust, erilist valgust, värve ja helisid, kirjeldamatult lõhnavat õhku ja muidugi mõnusat laudteed. Ma poleks nii suur rabahuviline, kui peaksin laugastesse vajunud kummikuid välja sikutama.

Kui rändamine on sinu kirg…

Minust on saanud ka huskyfänn. Sõber-koer näib olevat väsimatu rändur, kes hoiab omasid kindlalt õigel teel ja kogu aeg liikumas. Mahajäävaid fotograafiasõltlasi ootab kannatlikult järele, vajadusel rõõmsate hüpetega ja näo limpsimisega entusiasmi süstides. Koera kehakeel annab teada, et väsimust pole olemas!

Husky on mind enda karja hulka vastu võtnud (kuigi ta ilmselt liidaks rõõmsameelselt kokku ka kõik möödaminejad ja vastutulijad) ja seekord läksime Männikjärve rabasse neljakesi: sõber-koer ees ja tema kolm kahejalgset sõpra tagapool.

Männikjärve rabasse jõudmiseks tuleb sõita Toomale

Männikjärve raba asub Jõgevamaal Endla looduskaitsealal. Õpperada on ringikujuline, nii et Tooma keskuses asuvast parklast alustades jõuad umbes kahe-kolme tunni pärast sinna tagasi. Männikjärve raba õpperada on üle seitsme kilomeetri pikk.

Tooma küla on eriline selle poolest, et siin on ilmastiku ja raba uurimisega tegeletud juba üle saja aasta. Tundub, et Eestimaa rabadel on elulootust!

Täpsemaid juhiseid kohale jõudmiseks võid taas lugeda lehelt loodusegakoos.ee.

Parklast rabasse jõudmiseks võib minna mööda tuldud kruusateed tagasi või siis Tooma hobusekasvandusest mööda. Seal saab imetleda karjamaal jalutavaid kauneid loomi. Seejärel vantsid mõlemal juhul veidi aega metsarajal ja varsti oledki osa justkui suurest loodusmaalist.

Iga kord rabasse sattudes olen mõelnud, et kaunimat maastikku pole enam olemas

Ja iga kord olen eksinud…

Männikjärve raba

Maastik meenutab andeka kunstniku õlimaali!

Männikjärve raba laukad

Rabamännid ja rabasaared…

Lugesin infotahvlilt, et mänd on ainuke puu, mis suudab rabas kasvada ja mõned männid on siin kaheksakümne aastased. Liigniiskuse tõttu jäävadki nad männikääbusteks. Lisaks rohekaspruunile turbasamblale kaunistasid rabamaali uimastavalt lõhnavad sookailud, küüvitsad, hanevitsad, rabamurakalehed, kanarbiku- ja sinikapuhmad ning marjade ootuses jõhvikavarred. Oled sa kuulnud sellistest taimedest nagu rabakas ja valge nokkhein, mis kasvavad suisa mülgastes ehk älvestes? Mina küll ei olnud.

Laudtee oli üllatuseks kaetud traatvõrguga, mille tõttu polnud üldse mõnus sellel istuda, et rabavees jalgu jahutada. Vihmase ilmaga peaks selline abinõu aga takistama laugastesse kukkumist. Päris sügavate ja kutsuvate laugaste juures olid laudteel ka mõnusad käsipuud.

Laukaid olevat Männikjärve rabas üle saja kahekümne ja mõnedest viib laudtee tõesti otse üle. Selline teekond oli üliäge ja natuke õudne.

Vaatetornist avaneb ziljoni dollari vaade

Mõnda aega astunud, jõudsime vaatetornini. Millises suunas poseerida, kui vaatepilt on igasse ilmakaarde nii kaunis, et võtab hinge kinni? 360 kraadi ümberringi inimvaba raba!

Männikjärve rabamaastik

Läbi võib trampida ka lühema, Männikjärve matkaraja

Männikjärve raba õpperajalt võib suunduda lisaks ka lühemale, ümber Männikjärve kulgevale rajale. Võidki vantsida ainult seda, veidi üle kahe kilomeetri pikkust matkarada, kui Tooma parklas peaksid avastama, et sinus suur rännumees siiski ei ela.

Läbi metsa ja ümber Männikjärve peaks saama tunni ajaga astutud. Männikjärv oli aga pehmete kallastega, nii et isegi koer ei tahtnud ujuma minna.

Kuna ja kellega koos sina rappa lähed?

Eestimaa teistest matkaradadest ja looduskaunitest paikadest võid lugeda siit:

Eestimaa matkarajad: Meenikunno

Eestimaa matkarajad: Tilleoru

Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja

Eestimaa matkarajad: Valgesoo