Hommikul tiriseb valjult äratuskell. Kiirelt voodist välja, kiirelt riidesse, kange hommikukohvi sõõm ja tööle. Tööl tuleb teha seda ja teist. Lahendada probleeme, pidada meeles, korraldada, kiirustada. Peale tööd poodi ja koju, et teha kodutöid ja mõelda, kas jäi veel midagi, mida homse töö jaoks ära teha. Ongi õhtu käes koos väsimusega, telefonis kerimisega ja magama minekuga. Et hommikul jälle kõike otsast alata. Kas tundub tuttav elu?

Ühel hetkel võib sellisest elust saada ring, kus päevad on küll tegevusi täis, aga iseennast pole neis päevades enam peaaegu nähagi. Sa teed kogu aeg midagi, aga millal Sa päriselt oled oma elu peategelane? Read more “Elu ei peaks olema ainult nimekiri asjadest, mis tuleb ära teha”

Mõnikord Sa märkad hommikul ärgates, et rõõmu ei ole. Päev võtab tuurid üles, asjad saavad tehtud, Sa vastad sõnumitele, käid poes, teed süüa, koristad, töötad. Võib-olla isegi naerad mõne nalja peale. Kõrvalt vaadates on kõik täiesti normaalne. Aga Sinu sisemine tunne on kuidagi… hall.

Kõik on ju tegelikult justkui hästi. Sul on kodu ja töö või mingi muu tegevus. Sind ümbritsevad teised inimesed ja igapäevased asjad saavad korraldatud. Midagi väga traagilist ei ole Sinu elus viimasel ajal samuti juhtunud. Sa ei saa isegi päriselt öelda, et Sul oleks põhjust kurvastada. Ja ometi… Read more “Kõik on justkui hästi. Aga miks Sa ei tunne rõõmu?”