Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa

Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”

Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa

Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike –  ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”

Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa

Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”

Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa

Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”

Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa

Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani  kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”

Portugal, seekord Lissabon. 1. osa

Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”

Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused

Kui ma eelmisel korral kolasin mööda Alatskivi lossi omapead ringi, siis seekord sain juba giidi juhtimisel  pimedates koridorides hiilida, kohalikust ajaloost kuulda ja kummitustega kohtuda. Muuhulgas selgus, et Alatskivi lossi juurde kuuluvad ka restorani maitsenaudingud. Ja ma ei saa seda nüüd ometi ainult enda teada jätta! Read more “Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused”

Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik

Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”

Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta

Minule on reisimisel suureks abiks olnud teiste reisisellide kogemused ja seepärast püüan ka oma panust anda.  Ehk leiab keegi siit mõne endale just hetkel vajaliku infokillu. Bussiliiklusest juba kirjutasin, nüüd panen kirja, mida reisikotti pakkida, et ülearu palju asju kaasa ei saaks ja mainin sedagi, kuidas praeguses pahupidi maailmas reisimisega lood on. Read more “Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta”

Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada

Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”

Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele

Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”

Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu

See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”

Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius

Kui bussiliiklus jälle tööle hakkas, planeerisin järjekordset reisi Riiga. Sealt võib ka jalgsi tagasi tulla, kui transport peaks jälle seiskuma. Lõunapool asub aga ka Vilnius ja kui järele mõtlema hakata, pole Varssavigi enam kaugel. Edasi Krakow, mis pidavat olema eriti kena linn, ja sinna jõudes oleks tõesti patt kui mäed nägemata jääksid. Nii keriski end lahti seiklus Poola ja tagasi. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius”

Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda

Ma usun, et kui Viisk omal ajal Tartust Viljandi läks, et teadnud ta teetöödest midagi. Minul kulges ka Viljandini sõit katsumustevabalt. Mis aga teel Pärnu poole edasi juhtus, kuidas ma Kõpus savivanni võtsin ja tagasiteel Pärnust Tartusse hoopiski Lätimaale jõudsin, sellest tahtsin kohe loo kirjutada. Loomulikult jagan ka reisipilte, kuidas siis muidu! Read more “Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda”

Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada

Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”