Täna räägin sellest, millised on Lagos ja Faro, kuidas seal liigelda ja randa minna saab, jagan ikka loodusfotosid ning kirjeldan tagasisõitu. Käidud saab ka Rota Vicentina viimane teelõik.
Rubriik: Reisikirjad – Euroopa
Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa
Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike – ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”
Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa
Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”
Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa
Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”
Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa
Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”
Portugal, seekord Lissabon. 1. osa
Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”
Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta
Minule on reisimisel suureks abiks olnud teiste reisisellide kogemused ja seepärast püüan ka oma panust anda. Ehk leiab keegi siit mõne endale just hetkel vajaliku infokillu. Bussiliiklusest juba kirjutasin, nüüd panen kirja, mida reisikotti pakkida, et ülearu palju asju kaasa ei saaks ja mainin sedagi, kuidas praeguses pahupidi maailmas reisimisega lood on. Read more “Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta”
Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada
Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”
Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel
Küpros, Vahemeri ja mäed! Nautisin türkiissinise mere ja soolasest veest uuristatud kaljude ilu paigas, mida vanakreeka armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite ise olevat armastanud. Räägin täna ka sellest, misasi on kohalik meze ja kus Aphrodite Adonisega kohtamas käis. Read more “Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel”
Küpros – suvi detsembris
Avatud aknast kostab Vahemere rahustav mühin kogu öö ja igal hommikul sünnib vastu rannakaljusid tormavate lainte tekitatud kõrgelennulistest vahupritsmetest imekaunis Aphrodite justkui uuesti. Selline on minu jaoks Küpros. Read more “Küpros – suvi detsembris”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi
Varssavi olekski minu jaoks jäänud Suureks Kolelinnaks, kui ma poleks otsustanud ükskõik kuhu mujale sõita ja leidnud Wilanow palee. Loomulikult on ka Varssavil oma ilu ja vaatamisväärsused ning tegelikult olen rahul, et seda linna külastasin. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra
Krakowist Zakopanesse polnudki pikk maa ja mugavaid busse käis üsna tihti. Uskumatu, et jõudsin Kõrg-Tatra mägedesse! Majutasin ennast jälle mugavalt ära ja hakkasin otsima, kuidas mõnda mäetippu saaks ronida. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow
Krakow oli Poola kuningriigi pealinn aastani 1596 ja on jäänud sõjas maatasa tegemata. Selle tõttu on Krakowis säilinud iidset hõngu, müstikat ja kuninglikkust. Krakow asub Väike-Poolas, on üks vanimatest Poola linnadest ja ka Euroopa ilusaimatest linnadest. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius
Kui bussiliiklus jälle tööle hakkas, planeerisin järjekordset reisi Riiga. Sealt võib ka jalgsi tagasi tulla, kui transport peaks jälle seiskuma. Lõunapool asub aga ka Vilnius ja kui järele mõtlema hakata, pole Varssavigi enam kaugel. Edasi Krakow, mis pidavat olema eriti kena linn, ja sinna jõudes oleks tõesti patt kui mäed nägemata jääksid. Nii keriski end lahti seiklus Poola ja tagasi. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius”
Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn
Läti juust ja leib ei seisa kapis nii kaua, et hallitama jõuaks minna ja nii otsustasin uute varude järele sõita. Riiga saabudes selgus, et kuigi kaugel siit ei asu ka kuurortlinn Jurmala. Mis takistaks mind sinna sõitmast? Kohe räägin sellestki päevast pikemalt. Read more “Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn”
Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad
Ühel päeval, kui kodune hommikusöök igavaks ja kodulinn ise üksluiseks oli muutunud ning ilmateade lisaks ka vihmast ilma lubas, ostsin endale pileti Tartu – Riia bussile. Kohe räägin, mis sel päeval edasi juhtus. Read more “Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad”
Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa
Iga jalajälg on isemoodi ja räägib oma lugu. Kellele see kuulub, kui raske oli astuda ja milleks see samm üldse tehtud sai. Täna ma räägin ühest hoopis erilisest teekonnast. Püüan seletada, mis on camino ja kuidas see ühel hetkel võib su lihtsalt ise üles leida – isegi siis, kui püüad seda eirata. Read more “Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa”
Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa
Portost mööda ookeani kallast Póvoa de Varzimi viib tegelikult üks palverännuteekond ehk camino. Kui soovid aga kiiremini kohale jõuda, tuleb Portos appi metroo punane liin, mille lõpp-peatus Póvoa de Varzim ongi. Sellest loost saad lisaks lugeda ka Portost kirdes asuva linna Guimarães ja lõunas asuvate linnade Aveiro ja Coimbra kohta. Read more “Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa”
Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa
Porto asub Portugali põhjapoolses osas. Lennujaamast sain metrooga kergesti vanalinna ja peale ergutava tökatmusta hommikukohvi joomist hakkasin vaatamisväärsuste vastu huvi tundma. Porto on nii kaunis linn, et siin võib veeta mitmeid päevi ja ikka ei jõua kõike huviväärset endasse ahmida. Read more “Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa”
Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa
Portugal on Atlandi ookeani ääres asuv iidne meresõitjate riik, mille naabriks on Hispaania. Portugal on suurepärase kliima, maaliliste vaadete, maitsva toidu ja sõbralike elanikega riik ning minu arvates matkasellide paradiis. See lugu räägib reisist talvisesse Põhja-Portugali. Read more “Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa”
Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa
Müstilise Għawdex ehk tavapärasema nimega Gozo saare rannakaljul istudes tundsin, et tegelikult asub see paik, kust paljud legendid alguse on saanud, hoopis siin. Gozo ise on palju rohelisem, väiksem ja vaiksem kui Malta, siin puuduvad naabersaarele omased kiirustamine ja rahvarohkus. Selles reisikirjas jutustan, mida ma Gozol nägin. Read more “Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa”
Vahemere müstilised saared: Malta. 2. osa
Malta reisikirja teises osas saad teada, milliseid toite Sliema söögikohtades pakutakse, mida vaadata Vallettas, mille poolest erineb Mdina kõigist teistest linnadest ja kus asuvad värvilised kaluripaadid. Lisaks veidi ajalugu ja legende.
Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa
Kas sellised nimed nagu Marsaxlokk, Cirkewwa, Naxxar, Ta’ Xbiex, Birkirkara või Mgarr võiksid pärineda muinasjutust? Mina uskusin küll nii. Ja just sellises muinasloos ma ühel hetkel osaleda saingi. Kellele või millele need nimed kuuluvad, kas lohed on ärkvel või magavad, miks on Sinine laguun nii ilus ning mitmetest vaatamisväärsustest müstilistel Malta ja Comino saarel saad lugeda järgnevatest reisikirjadest. Read more “Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa
Jätkan lugu sellest, milline on kevad Bulgaarias ja Rumeenias. Märtsikuus kohtab peale kollaste nartsisside kindlasti ka Baba Martat ja tema punase-valgekirjusid õnnetoovaid lõngast nukke. Pole vist uudis, et tärkav kevad on romantiline ja võib üllatada ka luuletustega. Mida tõdeb rendiauto omanik ja mida mina sellel reisil iseenda kohta õppisin? Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 2. osa
Tänane reisikiri jätkab kevadiste Bulgaaria-muljete jagamist. Tänu rendiautole saavad neli reisiselli sõita kohtuma Bulgaaria iidse ajalooga ja põigata taas rannikulinnadesse. Miks küll reisil maitseb toit paremini kui kodus? Ja ilma kassideta ei saa seegi kord. Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 2. osa”