Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”
Rubriik: REISIKIRJAD
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa
Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa
Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”
Lagos, Faro ja lahkumine Portugalist. 6. osa
Täna räägin sellest, millised on Lagos ja Faro, kuidas seal liigelda ja randa minna saab, jagan ikka loodusfotosid ning kirjeldan tagasisõitu. Käidud saab ka Rota Vicentina viimane teelõik.
Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa
Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike – ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”
Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa
Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”
Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa
Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”
Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa
Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”
Portugal, seekord Lissabon. 1. osa
Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”
Palojärv Postitee ääres ja hoiame ikka metsa poole
Ihamaru Palojärv asub Põlvamaal, kauni männimetsa sees peidus. Palojärv on tuntud oma liivase põhja ja sooja veega ujumiskoha poolest. Täna räägin, kuidas ma siia sattusin, mida teel nägin ja kuulsin. Ja loomulikult ei pääse fotodeta! Read more “Palojärv Postitee ääres ja hoiame ikka metsa poole”
Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused
Kui ma eelmisel korral kolasin mööda Alatskivi lossi omapead ringi, siis seekord sain juba giidi juhtimisel pimedates koridorides hiilida, kohalikust ajaloost kuulda ja kummitustega kohtuda. Muuhulgas selgus, et Alatskivi lossi juurde kuuluvad ka restorani maitsenaudingud. Ja ma ei saa seda nüüd ometi ainult enda teada jätta! Read more “Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused”
Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik
Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”
Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta
Minule on reisimisel suureks abiks olnud teiste reisisellide kogemused ja seepärast püüan ka oma panust anda. Ehk leiab keegi siit mõne endale just hetkel vajaliku infokillu. Bussiliiklusest juba kirjutasin, nüüd panen kirja, mida reisikotti pakkida, et ülearu palju asju kaasa ei saaks ja mainin sedagi, kuidas praeguses pahupidi maailmas reisimisega lood on. Read more “Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta”
Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada
Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”
Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel
Küpros, Vahemeri ja mäed! Nautisin türkiissinise mere ja soolasest veest uuristatud kaljude ilu paigas, mida vanakreeka armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite ise olevat armastanud. Räägin täna ka sellest, misasi on kohalik meze ja kus Aphrodite Adonisega kohtamas käis. Read more “Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel”
Küpros – suvi detsembris
Avatud aknast kostab Vahemere rahustav mühin kogu öö ja igal hommikul sünnib vastu rannakaljusid tormavate lainte tekitatud kõrgelennulistest vahupritsmetest imekaunis Aphrodite justkui uuesti. Selline on minu jaoks Küpros. Read more “Küpros – suvi detsembris”
Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele
Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”
Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu
See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”
Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?
Üks matk Eestimaal jälle tehtud, sedapuhku Äntu maastikukaitsealal. Mida ilusat nägin, huvitavat kuulsin ja mis tänases kogemuses uut oli, sellest räägin kohe pikemalt. Read more “Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi
Varssavi olekski minu jaoks jäänud Suureks Kolelinnaks, kui ma poleks otsustanud ükskõik kuhu mujale sõita ja leidnud Wilanow palee. Loomulikult on ka Varssavil oma ilu ja vaatamisväärsused ning tegelikult olen rahul, et seda linna külastasin. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra
Krakowist Zakopanesse polnudki pikk maa ja mugavaid busse käis üsna tihti. Uskumatu, et jõudsin Kõrg-Tatra mägedesse! Majutasin ennast jälle mugavalt ära ja hakkasin otsima, kuidas mõnda mäetippu saaks ronida. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow
Krakow oli Poola kuningriigi pealinn aastani 1596 ja on jäänud sõjas maatasa tegemata. Selle tõttu on Krakowis säilinud iidset hõngu, müstikat ja kuninglikkust. Krakow asub Väike-Poolas, on üks vanimatest Poola linnadest ja ka Euroopa ilusaimatest linnadest. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius
Kui bussiliiklus jälle tööle hakkas, planeerisin järjekordset reisi Riiga. Sealt võib ka jalgsi tagasi tulla, kui transport peaks jälle seiskuma. Lõunapool asub aga ka Vilnius ja kui järele mõtlema hakata, pole Varssavigi enam kaugel. Edasi Krakow, mis pidavat olema eriti kena linn, ja sinna jõudes oleks tõesti patt kui mäed nägemata jääksid. Nii keriski end lahti seiklus Poola ja tagasi. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius”
Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda
Ma usun, et kui Viisk omal ajal Tartust Viljandi läks, et teadnud ta teetöödest midagi. Minul kulges ka Viljandini sõit katsumustevabalt. Mis aga teel Pärnu poole edasi juhtus, kuidas ma Kõpus savivanni võtsin ja tagasiteel Pärnust Tartusse hoopiski Lätimaale jõudsin, sellest tahtsin kohe loo kirjutada. Loomulikult jagan ka reisipilte, kuidas siis muidu! Read more “Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda”
Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada
Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”