Reisikirja eelmistes osades jõudsin Põhja-Itaalias ära näha Varese püha mäe, leida Varese kesklinnast üles kummalise toaga öömaja ja olin pühapäeva hommikul valmis sõrmed Lugano järve vette kastma. Tulge minuga mõttes rongijaama ja sõidame Šveitsi suunas! Näete kauneid järve- ja mäepilte.
Järvede ja mägede maa
Maggiore järve ja Lugano järve vahele jäävad Lugano Eel-Alpid, mille osa on ka Varese Eel-Alpid. Need ulatuvad Šveitsi välja. Selles piirkonnas eksisteerib koos nii linnamaastik kui ka loodus. Varese linnast saab kerge vaevaga sõita nii mägedesse, matkaradadele, järvede äärde kui ka suurematesse linnadesse nagu Milaano, Como ja Lugano. Varese ümbruses on mitmed kaunid järved, millest lähim on Varese järv (kesklinnast 6 km), lisaks veel jõed, maalilised külad, kabelid, kloostrid, lossid, aiad ja palju muud vaatamisväärset.
Järvedest on siin lisaks kaunite mäevaadetega Maggiore järv, Šveitsi piiri lähedal asuv kõrvaline Ghirla järv ja Monate järv. Lisaks veel Comabbio, Brinzio, Ganna, Biandronno järved. Mina võtsin ette teekonna Šveitsi piiri ääres asuva Lugano järve äärde.
Selleks jalutasin juba tuttavasse Varese rongijaama ja sõitsin kahekorruselise rongiga 25 minutiga Porto Ceresiosse. Šveits on siit jalutuskäigu kaugusel.
Maaliline küla Porto Ceresio
Saanud Porto Ceresio rongijaamast välja ja üle tee, olingi juba järve ääres ja lihtsalt seisin ning põrnitsesin järve ja mägesid. Mõtlesin, et siit ma enam ära ei lähe. Sipelgad jooksid üle selja, nii ehe ja kaunis vaatepilt.
Porto Ceresio on mõnus kuurort, millel on hea rongiühendus mitmete selle järvede piirkonna linnadega ja mis pole ka Malpensa lennujaamast kaugel. Lugano järveks kutsuvat järve aga šveitslased, itaalaste jaoks olevat see Ceresio. Siit ka muinasjutulise küla nimi: Porto Ceresio.
Majad on mahutatud kitsale maaribale mägede ja järve vahel.
Väikesed väljakud, restoranid ja kohvikud kutsuvad jalutama, lõõgastuma ja magusat elu nautima. Promenaad jalutamiseks on enam kui 2 km pikk ja viib peaaegu Šveitsi piirini. Kogu jalutuskäik pakub hingelõikavaid vaateid lõputute sinise varjunditega järvele.
Tänavakunst võib olla ka niisugune.
Palju ilusat tänavakunsti ja mõtteteri.
Avatud raamatu kujuline pink. Mõttetera umbes selline: on ainult üks tõeline luksus ja see on inimsuhted.
Palmid kellegi aias.
Pühapäevane jalutuskäik Lugano luikede järve kaldal
Lugano järve läbipaistev vesi oli veel päris külm. Järvel ujus parte ja ka mitmeid kauneid luiki. Tõeline luikede järv! Linde ei tohi tegelikult saiaga sööta, aga seda paljud inimesed ei tea.
Pühapäeva hommikul ilmus jalutajaid järve äärsele promenaadile üha rohkem. Ja väga paljud neist paistsid üksteist tundvat. Ehk on kogu linna rahvas omavahel tuttav? Imestasin, kuidas Itaalias jalutavad vanapaarid käest kinni ja kuidas siin inimesed pingevabalt ja sõbralikult suhtlevad. Selle vaatepildi pärast tasub alati lõunapoolsetesse maadesse sõita. Hakkasin mõtlema, et ehk olen minagi suhtlemisaltis inimene, aga see ei tule põhjamaises kritiseerivas kliimas lihtsalt nähtavale.
Põhjamaal ei tasu lihtsalt oodata, et keegi hõikaks sulle amore ciao! Küll aga olen piisavalt kuulnud miks sina küll selline oled ja et teised teevad hoopis nii … ja et kui sina nii ei tee, siis … Seega on mulle pilt selgeks saanud, et mina ei ole nagu need teised. Need aga, kes on nagu mina, tunduvad asuvat lõunamaistes külades ja väikestes linnakestes. Mul hakkab alati palju kergem, kui see mulle taas meelde tuleb.
Silma jäi ka, et inimesed olid end pühapäevaseks jalutuskäiguks ilusti riidesse pannud. Meestel näiteks viigipüksid ja naistel ilusad seelikud. Ei mingeid räbaldunud hilpe. Väga paljud inimesed jalutasid koos koertega ja kõik koerad paistsid rahulikud ja sõbralikud. Ühte hästi pehme pruunika karvaga koera sain möödaminnes ka silitada. See oli üks eriliselt rõõmus koer.
Lugano järve ääres on ka tõsisemaid matkaradu
Mägede vahel asuva Lugano järve ääres oli väga hea ja kerge olla. Mina usun, et ilu, ja eriti looduse ilu muudab maailma paremaks paigaks. Varese linn jääb minu jaoks liiga suureks, aga Porto Ceresio on selline väike peidupaik, kus võiks mõnda aega pikemalt elada. Leidsin üles ainult ühe poe, nimega Il Gigante, kus müüdi isegi pesumasinaid. Ostsin purgitäie aedviljahoidist Bomba Puglia (Puglia ehk Apuulia asub Itaalia saapa kontsas ja selle külastamisest on juba üle 7 aasta möödas!), mis oli nii tšilline, et suu ja nina hakkasid lõõmama. Täpselt minu maitse järgi tehtud.
Kitsas rannariba.Tõenäoliselt saab siin suvel ujuda küll.
Hommikul saabudes näitas kohalik termomeeter +10 kraadi, keskpäeval +16. Mägedes oli eile soojem.
Porto Ceresiost viivad raskemad matkarajad kõrgematele mägedele ja mägiküladesse. Kuna loodus veel kevadiselt ei haljendanud, siis ma ei hakanud ronima.
Kell 16 vajus päike pilvede ja taevatriipude taha ning ma ruttasin rongile, et oma kummalisse punasesse tuppa Vareses tagasi jõuda ja õhtul veel linnatänavatel lonkida.
Kokkuvõte sellest, mida siis teha, kui ei armasta Milaanot
Veetsin teisegi öö Grand Tour’i toas. Peale hommikusööki viskasin seljakoti selga ja jalutasin juba tuttavasse rongijaama, et seekord Malpensa lennujaama tagasi sõita. Lennujaamas polnudki nii keeruline orienteeruda kui ma olin arvanud. Wizz Air mulle rohkem vabu päevi ei andnud ja olingi peatselt Tallinnas.
Loodan, et suutsin selle reisikirjaga anda teile ideid, mida ette võtta, kui satute Milan Malpensa lennujaama, aga Milaano suunas üldse sõitma ei kisu. Alternatiivsed variandid on näiteks Sacro Monte di Varese mägimatk koos Varese linnapuhkusega ja Porto Ceresios, Lugano järve ääres, jalutamine. Mõlemal juhul saate heaolu- või koguni õnnetunde ja omapäraseid loodusfotosid. Tõenäoliselt ka naeratusi ja head Itaalia toitu.
Reisilt tagasi, kuulsin, et kolleegid olid mu lühikese teate põhjal – olen esmaspäeval eemal – arvanud, et käisin näiteks kellegi matustel, ja hakanud vaikselt kaasa tundma. Ma ei tahtnud ka tujurikkuja olla ja mõtlesin, et tegelikult käisingi – igal reisil sureb osake vanast minust, et midagi uut saaks esile kerkida. See, kes läheb, ja see, kes tuleb, on alati mõnevõrra erinevad tüübid, sest nende vahele jäävad alatiseks kõik need elamused, unistused, kogemused, naeratused, pisarad, ehmatused, teadmatused, avastused ja veel palju muud silmale nähtamatut.
signore e signori
buongiorno
amore
Reisikirja eelmised osad leiad siit: