Kui pikad võivad olla ühe pisikese kassi – näiteks Homerose – käpad ja küünised? Vajadusel võivad need venida lausa kummipaela kombel, et päästa selle inimese elu, kes kunagi uskus pimedasse ja hüljatud kassipojasse piisavalt palju, et pakkuda talle kodu.
Tutvustan täna Gwen Cooperi raamatut “Homerose odüsseia”, pikemalt “Kartmatu kassi lugu ehk kuidas ma pimeda imekassi abiga armastama ja elama õppisin.” Read more “Aeg raamatuga: Homerose odüsseia. Kartmatu kassi lugu”
Pühajärve kaldal lookleb põnev matkarada. Loodusrajad pole suletud ega karantiini saadetud ja hirm ega paanika seal mulle vastu ei jalutanud! Rähnid ega vindid ei aevastanud ja nii ma nakatusingi hoopis värske energiaga ning sain tehtud mõnegi looduspildi! Jagan Sinuga nüüd üht täiesti paanikavaba päeva, mida Sinulgi on üpris lihtne korrata! Read more ” Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada”
Mälestus ühest suvisest hea tuju päevast on senini sahtlis seisnud, alles nüüd tekkis aeg see arvutisse toksida ja siia väiksesse virtuaalpäevikusse üles riputada. Sellel hilissuvisel päeval sai mindud Pühajärve äärde ja satutud koguni keset järve piknikku pidama. Read more “Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve”
Kas sinagi oled mõned viimased sombused ja pimedad kuud olnud külaline masenduse maailmas? Soovin Sulle nüüd meelde tuletada, et Sa oma maagilised võimed üles leiaksid ja kevadise pööripäeva saabumiseks vääriliselt valmis oleksid. Read more “Mis võib Sind masenduse haardest välja aidata: uus kevad!”
Elas kord üks väike tüdruk, kes nuttis igal öösel patja. Ta ei teadnud, et on üks väga-väga paljudest sarnastest kurbadest väikestest tüdrukutest ja poistest, ega sedagi, kuidas saada täiskasvanuks ja luua endale õnnelik elu. Tänane lugu räägib millestki sellisest, mida iga päev jutuks ei võeta. Millestki, mis vaikitakse maha, mida varjatakse ja mida justkui olemas ei olegi. See on lähisõltuvus. Read more “Aeg raamatuga: Jõehobu elutoas. Mis on lähisõltuvus?”
Taimaa võlus mind täielikult ära ja nii tahtsin veel võimalikult palju mälestusi endasse ahmida. Näha veel Taimaa erinevaid kihte ja nuusutada seda päris vängelt Aasia järele lõhnavat õhku. Reisimine ei peagi lihtne olema ja üksi reisides ei saa keegi teada, kas magamiseks jääb või lihtsalt ei jää aega üle. Read more “Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik”
Tagasi Bangkokis, vaatasin igal päeval üle veel mõned templid, õhtul ööturud ja kaubanduskeskused ja eksisin ka tänavale, kus olidki punased laternad. Tänases loos näed jälle, kuidas muinasjutulised kullatud templid tänapäeval Aasia päikeses säravad. Read more “Bangkoki templid ja ajalugu”
Minu majutus Phuketil asus Karoni rannas ja selle lähedal oli traditsiooniliselt kaunis tempel Wat Suwan Khirikhet. Templi hoovis toimus reede õhtul suur turg kirjude riiete, suveniiride, ehete, tänavatoidu, puuviljade ja palju muuga. Read more “Phuket: Karoni ja Kata rannad”
Ma ärkasingi vara ja jõudsin järgmisele lennule. Phuket tervitas mind suure valge Buddha kujuga, mis paistis kaugelt eemalt mäe otsast – Buddha oli puudest kõrgem. Vaatasin seda kuju kuumal rannaliival jalutades ja otsustasin, et tahaksin Buddhat ka hoopis lähemalt vaadata. Read more “Phuket ja Big Buddha”
Wat Aruni templist teisele poole jõge jäävad vaatamisväärsused Wat Pho ja Grand Palace. Otsustasin needki üle vaadata ja soovitan seda kogemust kõigile. Pildistamist ja imetlemist jätkub tundideks või isegi terveks päevaks. Read more “Bangkok, Wat Pho ja Grand Palace”
Põhjus, miks ma Bangkokis üldse paadiga Chao Phraya jõele seiklema läksin, oli Wat Arun Ratchawararam ehk Koidutempel. See asus minu Bangkoki kodusest hostelist vaadates jõe vastaskaldal. Read more “Bangkok, Wat Arun ja Wat Traimit”
Suured kuldsed Buddha kujud, eriskummaline tänavatoit, kookosvesi roheliste kookospähklite sees ja tohutu palju väga-väga erinevaid, enamasti naeratavaid inimesi olid esimesed asjad, millega Bangkok mind vastu võttis, üllatas, vaimustas ja ära kodustas. Järgnevates reisikirjades võtan lühidalt kokku oma Taimaa reisimuljed. Read more “Bangkok ja täitunud unistus”
Aasta viimane kuu ongi lõppemas. Talvine pööripäev on möödunud, päike kolm päeva “pesas” olnud ja sealt juba ka välja lennanud. Nüüdsest hakkavad päevad järjest pikemaks muutuma. Arvestades looduse loomulikke rütme, on uus päikeseaasta juba alanud. Kuidas oleks sellist püha aega veelgi parem tähistada, kui koos heade sõpradega, kellest üks on pealegi husky, matkarajal? Läksime uurima, milline on Laeva soo talvel. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel”
Tänane lugu räägib sellest, kuidas ma Otepää rüpest maiasmokkade paradiisi leidsin. Kui armastad samuti ootamatuid gurmee-elamusi, siis – läksime! Read more “Otepää pagariäri Elsa ja vanaemade koogid”
Läbi aegade on inimesed kiindunud mürgistesse ainetesse, püüdes iseend ja oma lähedasi teise ilma saata. Kui aga sina oled üks neist, kes endast hoolib, siis mida sa peaksid teadma sellise närvimürgi kohta nagu elavhõbe, et elada tervemana? Read more “Elavhõbe või sina – kumb elab kauem?”
Tartu on suvel unine linnake, mis mõnel päeval siiski ärkab ja oma tühjana seisnud tänavad fantaasiarohkete ürituste ja rõõmsa meluga täidab. Kohe räägin, kuidas tänane Tammelinna kodukohvikutepäev minule mõjus ja maitses. Read more “Maitsev Tartu: Tammelinna kodukohvikutepäev”
Täna jagan sinuga universaalset aedviljahoidise retsepti, et saaksid igasuvise suvikõrvitsa ülekülluse maitsvalt ja kergelt üle elada! Tomat annab möginale hapukust, tšilli särtsakust, porgand magusust, küüslauk teravust ja sool muidugi soolasust. Read more “Suvine suvikõrvitsa ja tomati hoidis”
Soo on vaikne, puhas, inimvaba ja kutsuv. Soo avarus ja ajatus hüüab mind ikka ja jälle tagasi. Pärast seda, kui olin varbad eelmine kord turbasambasse pistnud, ei olegi ma sellest heaolutundest enam lahti saanud. Nii läksin ja tegin ühel päeval tiiru ka Laeva soos. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo”
Läti juust ja leib ei seisa kapis nii kaua, et hallitama jõuaks minna ja nii otsustasin uute varude järele sõita. Riiga saabudes selgus, et kuigi kaugel siit ei asu ka kuurortlinn Jurmala. Mis takistaks mind sinna sõitmast? Kohe räägin sellest päevast pikemalt. Read more “Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn”
Ühel päeval, kui kodune hommikusöök igavaks ja kodulinn ise üksluiseks oli muutunud ning ilmateade lisaks ka vihmast ilma lubas, ostsin endale pileti Tartu – Riia bussile. Kohe räägin, mis sel päeval edasi juhtus. Read more “Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad”
Kui poleks ise näinud, poleks uskunudki, et allikad võivad olla kohad, mille ääres jaaniõhtul nii vilgas liikumine käib. Ja ma ei pea silmas sääski, rebaseid ega kopraid. Inimesed varuvad endale maagilist lättevett. Järgnevas loos tulevad jutuks mõned Järvamaa Norra-Oostriku ala allikad. Read more “Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad”
Teate, ma läksin omadega jälle rappa! Hurraa! Kes on omad ja mis põnev paik on Männikjärve, sellest saadki kohe lugeda! Read more “Eestimaa matkarajad: Männikjärve”
Kas sa peaksid töölt ära tulema, et miljonäri elu elada? Mille poolest erinevad inimesed, kes ostavad oma teenitud raha eest Lamborghinisid neist, kes püüavad palgapäevani kuidagi välja vedada? Tänane lugu tutvustab minu mõtteid seoses ühe raamatuga, mis võib su vaatenurga uude suunda keerata ja traditsioonilise mõtteviisi viljelejatele paraja šoki tekitada. Aga kas sa just seda ei soovinudki? Read more “Aeg raamatuga: Miljonäri Kiirtee”
Varahommikune vaikus õitsvate kuremarjapuhmaste kohal lubab kuulatada soohaldjate kutsuvat sosinat. Tillukesi valgeid vatitupse meenutavad tupp-villpead tervitavad saabujaid tuule käes kergelt noogutades ja nende valevus muudab ümbritseva avaruse eriti helgeks. Selle looga kutsun sind kaasa Valgesoo rabasse. Read more “Eestimaa matkarajad: Valgesoo”
Tutvustan taas üht kaunist Eestimaa paika, kuhu sa võiksid metsaõhku nautima minna. Seekord sai käidud Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja matkarajal 12 kilomeetrit ja isegi huskyst sõber heitis selle rännaku kestel hetkeks mustikavarte vahele pikali. Aga ainult hetkeks! Et kohe jälle aktiivselt edasi rühkida. Read more “Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja”
