Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa

Madeira leevendab natuke mu igatsust Indoneesia järele. Siin on jälle selline lõunamaine lõhn, mida ma väga armastan. Just sellise lõhna järgi saan aru, et olen kodu ukse lukku keeranud ja päris kaugele jalutama tulnud. Üksi reisides muutuvad meeled erksaks, silmad hakkavad särama ja naeratus, mille ma enda seest Balil olles üles leidsin ja mis põhjamaal peitu läheb, tuleb jälle välja. Tutvustan lähemalt Madeira vaatamist väärt paiku.

Read more “Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa

Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”

Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa

Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike –  ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”

Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa

Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”

Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa

Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”

Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa

Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani  kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”

Portugal, seekord Lissabon. 1. osa

Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”

Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta

Minule on reisimisel suureks abiks olnud teiste reisisellide kogemused ja seepärast püüan ka oma panust anda.  Ehk leiab keegi siit mõne endale just hetkel vajaliku infokillu. Bussiliiklusest juba kirjutasin, nüüd panen kirja, mida reisikotti pakkida, et ülearu palju asju kaasa ei saaks ja mainin sedagi, kuidas praeguses pahupidi maailmas reisimisega lood on. Read more “Kuidas Küprosele reisimisega praegu on ja mida kaasa võtta”

Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada

Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”

Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel

Küpros, Vahemeri ja mäed! Nautisin türkiissinise mere ja soolasest veest uuristatud kaljude ilu paigas, mida vanakreeka armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite ise olevat armastanud. Räägin täna ka sellest, misasi on kohalik meze ja kus Aphrodite Adonisega kohtamas käis. Read more “Küpros – Aphrodite ja Adonise radadel”

Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius

Kui bussiliiklus jälle tööle hakkas, planeerisin järjekordset reisi Riiga. Sealt võib ka jalgsi tagasi tulla, kui transport peaks jälle seiskuma. Lõunapool asub aga ka Vilnius ja kui järele mõtlema hakata, pole Varssavigi enam kaugel. Edasi Krakow, mis pidavat olema eriti kena linn, ja sinna jõudes oleks tõesti patt kui mäed nägemata jääksid. Nii keriski end lahti seiklus Poola ja tagasi. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius”

Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik

Taimaa võlus mind täielikult ära ja nii tahtsin veel võimalikult palju mälestusi endasse ahmida. Näha veel Taimaa erinevaid kihte ja nuusutada seda päris vängelt Aasia järele lõhnavat õhku. Reisimine ei peagi lihtne olema ja üksi reisides ei saa keegi teada, kas magamiseks jääb või lihtsalt ei jää aega üle. Read more “Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik”