Kuidas ma käisin Viljandis, et meelde tuletada, kui suur mu armastus jätkuvalt on. Mis on TFH ja mida see sinugi heaks võib korda saata. Kuidas taastada oma elurõõm, parandada tervist ja hajutada unistusi varjutavaid hirme. Read more “Minu pikaaegne armastus, mis ei lähe üle. TFH”
Silt: elurõõm
Kas näojooga tulemus võib olla elurõõm ja parem enesetunne?
Räägin lähemalt näojooga kasuteguritest. Kuidas väga lihtsate ja lõbusate harjutustega saavutada kaunim nahk, parem enesetunne ja elurõõm. On see väärt veidi tähelepanu ja järeletegemist? Read more “Kas näojooga tulemus võib olla elurõõm ja parem enesetunne?”
Näojooga – miks ma sellega tegelen?
Loodan teile ära põhjendada, kuidas ma leidsin uue kire, näojooga, miks ma teid veidrate näoilmetega naerutan ja millist kasu te võite saada, kui neid minuga koos kaasa teete. Read more “Näojooga – miks ma sellega tegelen?”
Hea tuju päev: Mehikoorma rand ja maaelu eksootiline külg
Fotod ja lugu Mehikoorma kandist, rannast ja rannaäärsest teest, mingist laukalaadsest paigast ja maaelu helgemast küljest. Read more “Hea tuju päev: Mehikoorma rand ja maaelu eksootiline külg”
Nädalavahetus Itaalias – Lecco linn ja Como järv. 1. osa
Ühel nädalavahetusel ma käisin taas Riias. Seekord läksin sinna Milano Bergamo kaudu. Kohe räägin, milline on Lecco ja mida teha Como järve ääres. Muidugi fotod, fotod, fotod. Read more “Nädalavahetus Itaalias – Lecco linn ja Como järv. 1. osa”
Saadaval on hea sõnumiga postkaardid!
Lobisen teile jälle ühe saladuse välja: valmis said isetehtud hea sõnumiga postkaardid! Need on mõeldud kinkimiseks tähtpäevade puhul ja halli argipäeva rõõmsavärvilisemaks muutmiseks. Mis veel ägedam – ma jagan neid hea meelega ka teiega! Read more “Saadaval on hea sõnumiga postkaardid!”
Peipsimaa Külastuskeskus ja lubokkide trükkimine. 2. osa
Eelmises loos rääkisin Varnja ja Kasepää küladest, sibulatest ja samovaridest. Sõidame edasi ja kaeme, mida maitsvat ja pilkupüüdvat Peipsimaa veel pakub! Lubokid, muinaslood, Rääbu ja sigurikohv ootavad! Read more “Peipsimaa Külastuskeskus ja lubokkide trükkimine. 2. osa”
Peipsiääre, Sibulatee ja staroverõ. 1. osa
Ühel laupäeval läksin Peipsi järve äärde varahommikust vaikust nautima. Otsustasin Sibulatee ja Peipsiääre külad üle vaadata. Ütlen kohe ära, et mulle Varnja, Kasepää ja Kolkja piirkond väga meeldis ja kohe pajatan, miks. Read more “Peipsiääre, Sibulatee ja staroverõ. 1. osa”
Haapsalu kaunid päikeseloojangud ja Tohi džinn
Haapsalu oli ühel suveõhtul eriti mõnusalt sume ja kauneid päikeseloojangu-vaateid pakkuv ning tekitas ahh-ma-tulen-siia-elama-tunde. Juba eelmisel aastal tekkis mul tõmme Haapsalu poole ja kahtlemata rõõmustasin, kui jälle mere äärde sain. Lähme vaatame nüüd koos selles puust majadega linnas veidi ringi. Read more “Haapsalu kaunid päikeseloojangud ja Tohi džinn”
Raamatud saabusid trükikojast!
Ma ei saa praegu magama jääda, vähemalt mitte enne, kui olen teile, armsad, välja lobisenud, et trükikojast saabusid uhiuued raamatud! Päriselt. Raamatud saabusid just mõni hetk tagasi! Minu tehtud fotod ja kirjutatud lood saidki raamatukaante vahele! Read more “Raamatud saabusid trükikojast!”
Lugu punaste tantsukingadega naisest
Kui oled juba väga pikka aega ühel sini-rohelisel planeedil ringi uidanud, võid öelda, et oled mõnda lugu juba kuulnud ja üht-teist ikka näinud ka. Kui ma üksi või mitmekesi rännanud olen, on erinevate paikade nägemine muidugi väga põnev olnud, tundmatustes poodides on kummalisi vidinaid ja lilled maailma teisel põsel on värvilisemate õitega. Erinevad paigad muudavad meeldejäävaks aga ka inimesed, kellega olen kohtunud. Read more “Lugu punaste tantsukingadega naisest”
Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa
Täna jagan mõtteid, kuidas minu arvates saab liikuv meditatsioon ja meditatiivne seisund kuuluda igapäevaelu peaaegu igasse hetke ja mida head see meie jaoks korda saadab. Käin mõistetega päris vabalt ringi, teate ju küll mind juba. Meditatsioon ei ole kindlasti ainult mingi koopas elavate vanade habemike teema, see võib muuta argipäevad päriselt ka rõõmsamaks ja stressivabamaks. Samuti raamatus “Meditsatsioon.Fotomeditatsioonid” ei ole põrmugi igavad lood – seda muidugi eeskätt minu enda arvates, aga ka mõnede teiste sõnul, kes käsikirjale pilku on saanud peale visata. Read more “Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa”
Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud
Täna jagan teiega seda, kuidas mul üldse tekkis julgus oma raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” välja anda, millest alustada, kui oled avastanud endas raamatu välja andmise idee ja mis Hooandja projektist edasi saanud on. Read more “Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu
Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”
Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa
Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”
Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all
Suurepärast uut kevadet ja pööripäeva-aega, armsad! Ja trummipõrin, sest algas planeet Marsi valitsusaeg. Räägin, kuidas minul valmis suhteliselt lihtsal viisil sibulapirukas, samuti sellest, mis toimub praegu, kevadel, pealispinna all ja jagan jälle pilte Eestimaa lumisest metsast. Read more “Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all”
Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik
Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”
Kuidas hirm võib olla sõber, kes aitab elu muuta
Ehk miks ma julgustan tegema hirmutavaid asju. Selle looga tahan näidata, kuidas hirm võib olla tõukejõud, mis aitab elu uude suunda lükata. Miks on vaja põnevaid asju ette võtta, mis on hirmude vastumürk ja mis aitab tõmmata ligi vahvamaid olukordi? Read more “Kuidas hirm võib olla sõber, kes aitab elu muuta”
Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele
Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”
Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu
See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”
Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?
Üks matk Eestimaal jälle tehtud, sedapuhku Äntu maastikukaitsealal. Mida ilusat nägin, huvitavat kuulsin ja mis tänases kogemuses uut oli, sellest räägin kohe pikemalt. Read more “Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?”
Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada
Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”
Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga
Tee, mis pidi mind pööripäevast jaanipäeva viima, kulges edasi Ontika pankrannikule ja Valaste joa juurde. Tegin pilte põnevatest kivimitest ja andsin ühele oma sõltuvusele hoogu juurde. Read more “Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga”
Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad
Toila avastamist plaanisin alustada Oru pargist ja miskipärast eeldasin, et siin kusagil on juba päikesetõusu ajal minu jaoks kohv tõmbama pandud. Turistilõks ju ometi sureb igatsusest, kui ta ei saa turisti juba varavalges värskete kreemisaiadega innustada! Kohvi ma õnneks saingi, aga hoopis ootamatul viisil. Ja see polnud ainus asi, millega Ida-Virumaa mind üllatas. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe olid veel ees! Read more “Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad”
Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe
Kes ringi ei rända, see midagi uut ka teada ei saa. Minul näiteks polnud aimugi, et Eestimaal on selliseid alasid, kus koguni 42 järve tihedalt koos asuvad. Ega ma Peipsi põhjaranniku kanti kuigi tihti muidugi ei satu ka. Nüüd aga läksin sõpradega peale Kuremäel einestamist ja allikavee ammutamist Kurtna järvi vaatama. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe”