Küllus armastab voolata, raha ihkab liikuda. Kuidas neile protsessidele aga väga lihtsalt hoogu juurde anda? Ühel päeval korraldasin eksperimendi, et järele uurida, kuidas inimesed rahasse suhtuvad ja kas üldse lubavad rikkusel endale ligi astuda. Kohe räägin, milliseks see katse kujunes. Read more “Kuidas küllus voolama saada ehk eksperiment 5 euroga”
Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda
Ma usun, et kui Viisk omal ajal Tartust Viljandi läks, et teadnud ta teetöödest midagi. Minul kulges ka Viljandini sõit katsumustevabalt. Mis aga teel Pärnu poole edasi juhtus, kuidas ma Kõpus savivanni võtsin ja tagasiteel Pärnust Tartusse hoopiski Lätimaale jõudsin, sellest tahtsin kohe loo kirjutada. Loomulikult jagan ka reisipilte, kuidas siis muidu! Read more “Kuidas marsruudil Pärnu – Tartu on võimalik Lätimaale jõuda”
Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada
Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”
Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga
Tee, mis pidi mind pööripäevast jaanipäeva viima, kulges edasi Ontika pankrannikule ja Valaste joa juurde. Tegin pilte põnevatest kivimitest ja andsin ühele oma sõltuvusele hoogu juurde. Read more “Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga”
Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad
Toila avastamist plaanisin alustada Oru pargist ja miskipärast eeldasin, et siin kusagil on juba päikesetõusu ajal minu jaoks kohv tõmbama pandud. Turistilõks ju ometi sureb igatsusest, kui ta ei saa turisti juba varavalges värskete kreemisaiadega innustada! Kohvi ma õnneks saingi, aga hoopis ootamatul viisil. Ja see polnud ainus asi, millega Ida-Virumaa mind üllatas. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe olid veel ees! Read more “Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad”
Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe
Kes ringi ei rända, see midagi uut ka teada ei saa. Minul näiteks polnud aimugi, et Eestimaal on selliseid alasid, kus koguni 42 järve tihedalt koos asuvad. Ega ma Peipsi põhjaranniku kanti kuigi tihti muidugi ei satu ka. Nüüd aga läksin sõpradega peale Kuremäel einestamist ja allikavee ammutamist Kurtna järvi vaatama. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe”
Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas
Põlismets, mille sügavuses asub Poruni matkarada, on üks seni veel harvesteridest puutumata jäänud korralik laas. Selles paigas võib tajuda looduse ürgset hingust ja imestada, kui palju ja kui väga erinevaid kooslusi ühel maa-alal kohata võib. Read more “Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas”
Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand
Kui ma ütlen “Kauksi rand”, siis ma mõtlen “lõhnav männimets, puhas liiv ja särav päike”. Sellist ilu suundusingi koos sõpradega otsima, sõites Alatskivilt edasi Peipsi järve põhjakaldale. Nagu ilmateates lubati, oligi pärastlõunaks sajuvõimalus vähenenud ja matkariided ära kuivanud. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand”
Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada
Minu selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks ette võetud teekond jätkus peale Emajõe õpperaja läbimist Alatskivil. Järgnevalt tuleb juttu Alatskivi muinasjutulisest lossist, Alatskivi matkarajast ja üllatusena ka Võrtsjärvega seotud legendist. Read more “Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada”
Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres
Selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks läksin koos sõber husky ja teiste kaaslastega seiklema Peipsi veerde. Järgnevates lugudes pajatangi läbitud loodusradadest ja muudest kaunitest paikadest. Esimese matka pööripäeva aegse ilu ja müstilisuse nautimiseks tegime Emajõe õpperajal.
Read more “Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres”
Aeg raamatuga: Dalai-laama kass
Põikame õige täna õhtul enne uinumist Jokhangi, et kohtuda Kõige Kaunima Loomaga, Kes Eales On Elanud, dalai-laama endaga, Chogyali, Tenzini, Franci ja veel mitmete väga erineva iseloomu ja väega inimestega. Kuidas tundub?
Aeg raamatuga: Homerose odüsseia. Kartmatu kassi lugu
Kui pikad võivad olla ühe pisikese kassi – näiteks Homerose – käpad ja küünised? Vajadusel võivad need venida lausa kummipaela kombel, et päästa selle inimese elu, kes kunagi uskus pimedasse ja hüljatud kassipojasse piisavalt palju, et pakkuda talle kodu.
Tutvustan täna Gwen Cooperi raamatut “Homerose odüsseia”, pikemalt “Kartmatu kassi lugu ehk kuidas ma pimeda imekassi abiga armastama ja elama õppisin.” Read more “Aeg raamatuga: Homerose odüsseia. Kartmatu kassi lugu”
Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada
Pühajärve kaldal lookleb põnev matkarada. Loodusrajad pole suletud ega karantiini saadetud ja hirm ega paanika seal mulle vastu ei jalutanud! Rähnid ega vindid ei aevastanud ja nii ma nakatusingi hoopis värske energiaga ning sain tehtud mõnegi looduspildi! Jagan Sinuga nüüd üht täiesti paanikavaba päeva, mida Sinulgi on üpris lihtne korrata! Read more ” Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada”
Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve
Mälestus ühest suvisest hea tuju päevast on senini sahtlis seisnud, alles nüüd tekkis aeg see arvutisse toksida ja siia väiksesse virtuaalpäevikusse üles riputada. Sellel hilissuvisel päeval sai mindud Pühajärve äärde ja satutud koguni keset järve piknikku pidama. Read more “Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve”
Mis võib Sind masenduse haardest välja aidata: uus kevad!
Kas sinagi oled mõned viimased sombused ja pimedad kuud olnud külaline masenduse maailmas? Soovin Sulle nüüd meelde tuletada, et Sa oma maagilised võimed üles leiaksid ja kevadise pööripäeva saabumiseks vääriliselt valmis oleksid. Read more “Mis võib Sind masenduse haardest välja aidata: uus kevad!”
Aeg raamatuga: Jõehobu elutoas. Mis on lähisõltuvus?
Elas kord üks väike tüdruk, kes nuttis igal öösel patja. Ta ei teadnud, et on üks väga-väga paljudest sarnastest kurbadest väikestest tüdrukutest ja poistest, ega sedagi, kuidas saada täiskasvanuks ja luua endale õnnelik elu. Tänane lugu räägib millestki sellisest, mida iga päev jutuks ei võeta. Millestki, mis vaikitakse maha, mida varjatakse ja mida justkui olemas ei olegi. See on lähisõltuvus. Read more “Aeg raamatuga: Jõehobu elutoas. Mis on lähisõltuvus?”
Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik
Taimaa võlus mind täielikult ära ja nii tahtsin veel võimalikult palju mälestusi endasse ahmida. Näha veel Taimaa erinevaid kihte ja nuusutada seda päris vängelt Aasia järele lõhnavat õhku. Reisimine ei peagi lihtne olema ja üksi reisides ei saa keegi teada, kas magamiseks jääb või lihtsalt ei jää aega üle. Read more “Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik”
Bangkoki templid ja ajalugu
Tagasi Bangkokis, vaatasin igal päeval üle veel mõned templid, õhtul ööturud ja kaubanduskeskused ja eksisin ka tänavale, kus olidki punased laternad. Tänases loos näed jälle, kuidas muinasjutulised kullatud templid tänapäeval Aasia päikeses säravad. Read more “Bangkoki templid ja ajalugu”
Phuket: Karoni ja Kata rannad
Minu majutus Phuketil asus Karoni rannas ja selle lähedal oli traditsiooniliselt kaunis tempel Wat Suwan Khirikhet. Templi hoovis toimus reede õhtul suur turg kirjude riiete, suveniiride, ehete, tänavatoidu, puuviljade ja palju muuga. Read more “Phuket: Karoni ja Kata rannad”
Phuket ja Big Buddha
Ma ärkasingi vara ja jõudsin järgmisele lennule. Phuket tervitas mind suure valge Buddha kujuga, mis paistis kaugelt eemalt mäe otsast – Buddha oli puudest kõrgem. Vaatasin seda kuju kuumal rannaliival jalutades ja otsustasin, et tahaksin Buddhat ka hoopis lähemalt vaadata. Read more “Phuket ja Big Buddha”
Bangkok, Wat Pho ja Grand Palace
Wat Aruni templist teisele poole jõge jäävad vaatamisväärsused Wat Pho ja Grand Palace. Otsustasin needki üle vaadata ja soovitan seda kogemust kõigile. Pildistamist ja imetlemist jätkub tundideks või isegi terveks päevaks. Read more “Bangkok, Wat Pho ja Grand Palace”
Bangkok, Wat Arun ja Wat Traimit
Põhjus, miks ma Bangkokis üldse paadiga Chao Phraya jõele seiklema läksin, oli Wat Arun Ratchawararam ehk Koidutempel. See asus minu Bangkoki kodusest hostelist vaadates jõe vastaskaldal. Read more “Bangkok, Wat Arun ja Wat Traimit”
Bangkok ja täitunud unistus
Suured kuldsed Buddha kujud, eriskummaline tänavatoit, kookosvesi roheliste kookospähklite sees ja tohutu palju väga-väga erinevaid, enamasti naeratavaid inimesi olid esimesed asjad, millega Bangkok mind vastu võttis, üllatas, vaimustas ja ära kodustas. Järgnevates reisikirjades võtan lühidalt kokku oma Taimaa reisimuljed. Read more “Bangkok ja täitunud unistus”
Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel
Aasta viimane kuu ongi lõppemas. Talvine pööripäev on möödunud, päike kolm päeva “pesas” olnud ja sealt juba ka välja lennanud. Nüüdsest hakkavad päevad järjest pikemaks muutuma. Arvestades looduse loomulikke rütme, on uus päikeseaasta juba alanud. Kuidas oleks sellist püha aega veelgi parem tähistada, kui koos heade sõpradega, kellest üks on pealegi husky, matkarajal? Läksime uurima, milline on Laeva soo talvel. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel”
Otepää pagariäri Elsa ja vanaemade koogid
Tänane lugu räägib sellest, kuidas ma Otepää rüpest maiasmokkade paradiisi leidsin. Kui armastad samuti ootamatuid gurmee-elamusi, siis – läksime! Read more “Otepää pagariäri Elsa ja vanaemade koogid”