Kataloonia rannikulinn Calella (hääldati hoopis caleja) on Costa del Maresme suvepealinn. See on väga mõnus linnake ja seetõttu on siin turiste ka nii palju kui majutusasutused vastu suudavad võtta ning rohkemgi.
Aga isegi minul õnnestus Calella ranna lähedale saada mõnus tuba. Tegelikult on siin rand kõigele lähedal. Raudtee kulgeb täiesti mere ääres ja aknast saab ära näha, millised rannad rohkem meeldivad. Autoga kulgedes saad muidugi minna privaatsemasse randa paljalt päevitama, aga rongi aknast oled ikka nähtav. Mida kaugemale suurest linnast minema saad, seda vahvam on. Calella asub 50 km kaugusel Barcelonast ja siia on üle tunni aja rongisõitu.
Ostuhoolikute ja päikesekummardajate paradiis Calella
Calella on tuntud oma väga pika turistitänava ja seda ääristavate butiikide ning söögikohtade tõttu. Turistitänav võib olla isegi 3 km pikk ja ma ei tea, kas ma jõudsin selle lõpuni läbi käia. Miljoni poe linn Calella del Maresme.
Ühes butiigis pani müüja lihtsalt korraga tuled kustu ja head aega, neil on nüüd siesta. Lõuna ajal on enamasti igal pool siesta, siis on rannas ka päris kuum ja hea oli osta omale fruktipoodidest puu- ja aedvilju ning neid siis koju sööma minna. Fruktipoode ja värsket toidupoolist oli tõesti rohkesti. Polnud mingit hala, et vihma ei saja. Küllap kasvuhoonetes kastetakse ohtralt.
Ühel päeval käisin siesta ajal Dalmau pargis. Mändide ja teiste puude eeterlikud õlid andsid õhule päikeselisel päeval imelise lõhna. Siin saavad koerad matkaradadel oma kahejalgseid jalutada nii palju kui soovivad.
Vaade pargist alla linnale.
Keegi on teinud minust kuju. Ainult jalanõud on valed ja seljakott on puudu.
Tervisi, Vahemeri!
Calella rannaga ma jäin väga rahule. Rannas olid hommikuti ainult päikesekummardajatest ja joogatajatest naised ning sai vähemasti topless ujuda. Õhtul kella üheksa ajal oli ikka veel soe ja võis ikka veel ujuda. Kruusase rannaga harjusid jalatallad varsti ära ja vesivillid paranesid üleöö. Liivasemates randades oli inimesi tihedamalt, nii et ma valisin hea meelega selle kruusasema, kohe minu linnaäärsest ööbimiskohast otsejoones minna.
Mina ja rannalinnad, jah, need kuuluvad küll kokku. Ostsin omale paar suvist kirjut sitsikleiti, millega Tartus pole mitte muhvigi peale hakata. Üritasin neid siis kohalikus rannas läbi kanda. Käisin vahepeal oma toas ära ja vahetasin kleite.
Taevatriibud olid aga siin ka. Päike oligi enamasti pilvealune ja miskipärast ei kõrbenud mu nina ega isegi mitte õlad ära, kuigi ma viibisin peaaegu terved päevad vabas õhus. Nahahoolduseks kasutan ikka traditsiooniliselt ainult kookosõli. Ja kui kookosõli on purgis vedel, siis tähendab, et ilm sobib mulle. Kookosõli oli kogu aeg vedel.
Lõunamaa lõhnad
Lõunamaa võlu minu jaoks on eriti lõunatuul ja lõunamaine lõhn. Kuna söögikohad toimetavad palju vabas õhus ja butiikide uksed on ka lahti, siis õhule annavadki lõhna kõik aroomid, mis ruumidest välja pääsevad – kohv, ahjusoojad saiad, vürtsid, parfüümid, higi – ja lisaks aurutab päike taimedest eeterlikke õlisid välja, liiv ja meri annavad oma osa ja osa moodustab vist mingite pesuvahendite hais. Barcelona linnas jäid mitmed parimad komponendid sellest loetelust välja.
Promenaad mere ääres.
Lõunamaa öö.
Öö, kui poed on juba suletud. Märgake, millised tänavakivid on turistitänaval.
Ja kui liivarannast on suvitajad juba minema läinud.
Badalona asub kohe Barcelona külje all
Rongiga Kataloonia rannikul sõites näed linnu ja külasid mööda tuhisevat. Badalona asub kohe Barcelona külje all, nii et sinna polnud pikk maa. Kui olin Calellast lahkumise pärast natuke pisardanud ja end Barcelonas taas sisse seadnud, tahtsin enne tagasilendu veel korra rannas käia. Muidugi tahavad väga paljud inimesed Barcelonast korraks tulla ja end vette kasta.
Butiike oli miskipärast vähem kui Calellas ja need ei olnud nii armsad.
Badalona ei olnud üldse nii vahva. Mida kaugemale suurest linnast lähed, seda mõnusam fiiling on.
Reisimise võlu ja eluplaanid
Ma igatsen kindlasti tagasi Hispaania rannikule. Väga paljud eestlased on aru saanud, et see on koht, kus võiks oma elupäevad vanaduse poole veeretada. Nagu aga reisiplaanidega, nii ka eluplaanidega, et kindlalt ei julge midagi lubada. Hispaania keelne sõnavara on mul juba päris hea, nendega saab nädala hakkama: hola, buenos dias, doscientos gramos por favor, gracias, adios. Soovin aga midagi tõsiselt võetavamat ka välja öelda. Online hispaania keele kursus on alustatud, loodan õppimiseks kusagilt rohkem aega venitada.
Kui lõunamaa-reisil olles kohanen umbes teisel päeval ära – niipea kui mobiili tööle saan ja saabub selgus, kuidas liigelda – siis tagasi tulles järgneb alati pikem leinaperiood, kus hall-must linnapilt ületab taluvusepiiri, tuul on igal juhul külm, sest see on alati põhjatuul ja värvilised puuviljad on puudu. 30 soojakraadi juurest 15-20 juurde naasta, see teeb üle 10 kraadi vahet ja sunnib taas villased sokid jalga tõmbama.
Muidugi igatsorti kohustused, mis sajavad kohe kaela nagu põhjamaa rahe. Reisimise kõige suurem võlu ongi selles, et keegi ei tea, kus ma tegelikult olen ega saa mind kuidagiviisi kätte.
Sellelegi reisile inspireeris mind minema kohustuste kuhjumise fenomen. Kas teie suudate olla korraga kolmes erinevas kohas ja sealjuures teha teiste jaoks midagi, millest teil pole õrna aimu ka, kuidas neid asju peaks tegema? Kuna ma ei osanud teiste probleeme ära lahendada, siis ma lahendasin enda oma Barcelona piletitega.
Nädal on muidugi reisiks liiga lühike aeg, aga samas, ikka parem kui näiteks ainult üks päev Riias (mis on alati plaan B). Tagasi lendasin Tallinna ja lennujaamas vaatasin, et oo, varsti läheb Barcelona lend! Kuidas ma sellele saaksin? Tallinn-Tartu bussis otsisin juba uusi lennupileteid.
Tänutunne avab võimaluste uksed
Reisid on alati mu elu kuidagiviisi muutnud. Mõned palju, mõned väga vähe, aga midagi siiski on muutunud paremaks. Põhiliselt seetõttu, et energiatase, tänutunne ja vaimustus suurenevad ja see võimaldab uusi asju ellu viia. Näiteks pärast üht reisi tekkinud lisaenergia kasutasin selleks, et uurida välja, kuidas kirjastada oma raamat. Järgmise reisi järgselt tekkis jõudu panna see Hooandjasse hoo saamiseks. Viimasel ajal olen hakanud õppima uusi asju, millest loodan teile ka millalgi pajatada. Sellised väikesed sammud, mis kokkuvõttes tõukavad eluteel edasi. Huviga ootan, kuidas nüüd saadud kogemused enda ja teie kõigi heaks tööle rakendada.
Andke mulle ikka teada, millega teie vahepeal hakkama olete saanud!
Reisikirja eelmised osad leiate siit:
Maailmaavastaja Barcelona võrkudes ja veidrustes. 1. osa
Montserrat mägi ja klooster Kataloonias. 2. osa
Kataloonia pealinna Barcelona nurgataguseid avastamas. 3. osa