Milleni võib viia mentorlus ja ise-kirjastamine

Ühes varasemas loos lubasin rääkida, kuidas mul mentorlusega asjad edenevad. Täna tutvustangi inimest, kes aitab tulevastel autoritel jõuda ideest raamatuni, andes nõu sellistel teemadel nagu ise-kirjastamine, autori ärimudel ja veel palju muud põnevat kuni raamatu müügi ja turundamiseni välja. Mina juba kulgen ise-kirjastamise teel ja seda suuresti tänu Tarvo Tobbi ja Minu Raamatu abile. Read more “Milleni võib viia mentorlus ja ise-kirjastamine”

Lugu punaste tantsukingadega naisest

Kui oled juba väga pikka aega ühel sini-rohelisel planeedil ringi uidanud, võid öelda, et oled mõnda lugu juba kuulnud ja üht-teist ikka näinud ka. Kui ma üksi või mitmekesi rännanud olen, on erinevate paikade nägemine muidugi väga põnev olnud, tundmatustes poodides on kummalisi vidinaid ja lilled maailma teisel põsel on värvilisemate õitega. Erinevad paigad muudavad meeldejäävaks aga ka inimesed, kellega olen kohtunud. Read more “Lugu punaste tantsukingadega naisest”

Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa

Täna jagan mõtteid, kuidas minu arvates saab liikuv meditatsioon ja meditatiivne seisund kuuluda igapäevaelu peaaegu igasse hetke ja mida head see meie jaoks korda saadab. Käin mõistetega päris vabalt ringi, teate ju küll mind juba. Meditatsioon ei ole kindlasti ainult mingi koopas elavate vanade habemike teema, see võib muuta argipäevad päriselt ka rõõmsamaks ja stressivabamaks. Samuti raamatus “Meditsatsioon.Fotomeditatsioonid” ei ole põrmugi igavad lood – seda muidugi eeskätt minu enda arvates, aga ka mõnede teiste sõnul, kes käsikirjale pilku on saanud peale visata. Read more “Kuidas liikuv meditatsioon saab olla igapäevaelu loomulik osa”

Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud

Täna jagan teiega seda, kuidas mul üldse tekkis julgus oma raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” välja anda, millest alustada, kui oled avastanud endas raamatu välja andmise idee ja mis Hooandja projektist edasi saanud on. Read more “Kuidas tekkis julgus raamat välja anda ja projekti edusammud”

Anname hoogu! Ilmumas on uus raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid”

Tervist, armsad! Mul on suur rõõm jagada, et tänu sellele, et te siin lugemas käite ja mind utsitate üha uusi lugusid kirjutama, ilmub loodetavasti varsti ka uus raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid”! Juhuu! Ilma teie abita poleks seda juhtunud! Ma olen niiiii rõõmus, et mu blogil on lugejad! Kõik teie! Hurraaaaa! Mul on teiega nii vahva! Read more “Anname hoogu! Ilmumas on uus raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid””

Minu lemmik boršipõhi – talvevarud

Sel ajal, kui mina mööda Eestimaa saari kolistasin, olid naabrid ära korjanud minu aia kirsid, mis ma hoidsin musträstaste jaoks, ja jätnud mulle ukse taha kurke. See tuletas mulle meelde, et peaks hakkama talvevarusid purki tegema ja sedagi, et eelmisel suvel ma teadsin, mismoodi kokku  keeta üks korralik boršipõhi. Pärast pikka meeldetuletamist ja umbropsu igasuguste juurikate kojutassimist otsustasin iseendale õpetuseks siia retsepti üles riputada. Read more “Minu lemmik boršipõhi – talvevarud”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa

Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”

Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa

Portugali lõunaosas asuv Sagres on randade ja surfarite linn. Siingi on ookean türkiissinine, kaljud järsud, liivarannad valge liivaga ja ere päike –  ideaalne koht, kus veeta rannapuhkus. Sagreses on mitmed surfipoed, surfikoolid ja muidugi mereande pakkuvad restoranid. Nagu ma eelmises loos ütlesin, on Algarve piirkond tõesti üks tükike paradiisi. Read more “Algarve ja rannapuhkus maailma äärel. 5. osa”

Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa

Eelmises loos matkasin Alentejo piirkonnas ja jõudsin lõpuks surfarite paradiisi Odeceixe´sse, mis on juba Algarves. Tänases loos uurin, kuidas ma Aljezuri jõuaksin. Jagan jälle fotosid ja teen mis suudan, et teil oleks mingi aimdus nendest paikadest olemas, enne kui seljakotti pakkima hakkate. Ja ma ütlen, et teil tasuks ka pakkima hakata, näeksite väga palju ilu ja headust ning harjuksite laiemalt naeratama. Read more “Alentejo ja Algarve piirkond, Portugal. 4. osa”

Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa

Jätkub minu teekond Costa Vicentina looduspargis. Portugali läänerannik on vägev ja kaunis ning ookean nagu suur elusolend, kes lakkamatult sisse ja välja hingab. On tunne, et tahaks kajakatega kaasa lennata… Ookean oligi see, mis mind Portugali tõmbas. Õie ja Anu muidugi ka, aga ookean eriti. Eelmises loos jõudsin Almogravesse, nüüd rühin edasi Zambujeira do Mar suunas ja sealt veel edasi. Read more “Costa Vicentina, Portugali imeilus läänerannik. 3. osa”

Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa

Rota Vicentina on vana kalurite rada, mis kulgeb Atlandi ookeani  kaldal, külast külasse, ja külade vahel on umbes 20-25 km tühja maad ehk kaunist loodust ja ookeanivaadet. Rota Vicentina asub Portugali looduspargis, pika nimega Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina. Ma arvan, et aeg-ajalt on lihtsalt vaja ookeani äärde minna ja see aeg leidiski minu nüüd üles. Read more “Rota Vicentina, kalurite rada Portugalis. 2. osa”

Portugal, seekord Lissabon. 1. osa

Tänan teid, armsad, kannatlikult järgmisi lugusid ootamast! Siit need tulevadki, koos selgitusega, kuhu ma vahepeal kadunud olin. Tegin veel ühe tiiru Portugali, et mõelda põhjalikumalt elu üle järele, saada kauneid looduspilte ja teile jälle midagi kirjutada. Eelmisel korral külastasin Portugali põhjaosa, Porto ümbrust. Seekord oli alguspunktiks Lissabon ja sealt liikusin mööda lääne- ja lõunarannikut Faroni. Täna räägin sellest, mis enne reisi algust juhtus ja kuidas Lissabon mind lõpuks vastu võttis. Read more “Portugal, seekord Lissabon. 1. osa”

Lihtne viis, kuidas saada iseendalt JAH ja EI vastused. Kehapendel

Kuidas praeguses infomüras ja eriarvamuste pöörises ellu jääda ja teada saada, mis mulle tegelikult ka kasu toob, mis aga hoopiski kahjustab? Üks väga lihtne viis on kasutusele võtta kehapendel. Riputan info siia üles, sest nagu ma oma kogemustest ülihästi tean – enamus õpitud asju oskab ülikiiresti ära ununeda. Õnneks on blogi mulle ka tagavaramälu ja ehk on veel kellelegi sellest meeldetuletusest kasu. Read more “Lihtne viis, kuidas saada iseendalt JAH ja EI vastused. Kehapendel”

Šokolaad ehk kuidas ma vabanesin ühest sõltuvusest ja leidsin kohe uue

Nii, armsad sõbrad, milliste sõltuvustega teie koos elate? Ma vist ei olegi siin blogis veel maininud sõna šokolaad, küll aga olen kirjutanud hommikukohvist ja kohvikutest ja milline aroom ikka itaalia kohvil on ja nii edasi. Vaatame, kuhu ma täna looga välja jõuan. Read more “Šokolaad ehk kuidas ma vabanesin ühest sõltuvusest ja leidsin kohe uue”

Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all

Suurepärast uut kevadet ja pööripäeva-aega, armsad! Ja trummipõrin, sest algas planeet Marsi valitsusaeg. Räägin, kuidas minul valmis suhteliselt lihtsal viisil sibulapirukas, samuti sellest, mis toimub praegu, kevadel, pealispinna all ja jagan jälle pilte Eestimaa lumisest metsast. Read more “Pööripäeva sibulapirukas ja mis toimub kevadel pealispinna all”

Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused

Kui ma eelmisel korral kolasin mööda Alatskivi lossi omapead ringi, siis seekord sain juba giidi juhtimisel  pimedates koridorides hiilida, kohalikust ajaloost kuulda ja kummitustega kohtuda. Muuhulgas selgus, et Alatskivi lossi juurde kuuluvad ka restorani maitsenaudingud. Ja ma ei saa seda nüüd ometi ainult enda teada jätta! Read more “Alatskivi lossi head maitsed ja sõbralikud kummitused”

Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik

Täna hommikul avastasin, et väike jääaeg on veidike taandunud ning otsustasin teha kiire tiiru metsa ja tagasi, et seejärel värske hooga kodutöödesse sukelduda. Kui ma nüüd õhtul viimaks kodu uksest sisse astusin, hakkasin aga hoopis teile pajatama, kuidas Elva matkaradadel lumega on ja mis vahva koht on Elwa. Kodutööd võivad oodata, sest nagu teab juba vanarahvas: kes tööd teeb ja vaeva näeb, sellel armastuseks enam aega üle ei jää. Read more “Hea tuju päev: Elva matkarajad ja Elwa kohvik”