Tule mõttes minuga Napoli kitsastele tänavatele lonkima, kõhedust tundma ja vanu ehitisi vaatama! Napoli on nii hiigelsuur linn, et igav siin ei ole. Ajaloo, kirikute, kindluste ja muuseumide ja väga erinevate kogemuste rohkus! Püüan kokku võtta oma Napoli-muljed.
Nagu ma juba mõni lugu tagasi mainisin, siis ei soovitata Napolisse eriti minna. Kui aga mingil põhjusel juba kohapeal oled, siis soovitatakse oma varandust hoolega valvata. Isegi raudteejaama piletiautomaadid hoiatasid taskuvaraste eest. Hoiatus oli kirjalik ja ka valjuhäälne.
Pearaudteejaam asub Garibaldi väljaku juures
Napoli pearaudteejaamast võib sõita edasi rongiga, metrooga või bussiga paljudesse kohtadesse. Praamid väljuvad Molo Beverello sadamast. Alibuss näiteks sõidab marsruudil: lennujaam – Garibaldi väljak ja raudteejaam – sadam. Ja võib ka jala minna, ei ole üliväga kaugel.
Garibaldi väljak. Lähed mööda seda esimest valget joont, söögikohtadest mööda ja oledki raudteejaamas.
Garibaldi väljaku juures olid musta nahavärviga mehed laotanud tänavakividele laiali kotid, jalatsid ja muud kaupa. Ja kui selliseid mehi kusagil on, siis on neid hulgem. Siinkandis ei tahagi ringi vaadata. Kiiresti raudteejaama või siis linna poole. Kohvrirataste klõbin ümberringi.
Oled jõudnud Molo Beverello sadamasse, kui näed Castel Nuovo lossi
Loss asub Piazza Municipio ja Palazzo San Giacomo juures. Inglise keeles tähendavat see “Uus loss”. Aastast 1279 pärit loss ei paista tänapäevaste uuskoledate ehitiste keskel nendega üldse sarnane. Ja veel 200 aastat tagasi võis siin kuninglikumat rahvast näha. Loss on võõrustanud Napoli, Aragoni ja Hispaania kuningaid. Dünastiad tulid ja läksid, Napoli jäi.
Ja see olevat Beverello torn.
Napoli ehk Naples tulenevat nimest Neapolis, mis tähendavat “Uus linn”. Linna asutanud kreeklased ja see on Kreeka ja Rooma kultuuris olnud üks tähtsamaid linnu.
Tänav sadama lähedal.
See maja oligi kiilukujuline.
Via Chiaia kvartal turistidele
Juba enne Ischia saarele sõitmist uurisin seda kvartalit, mis asub Chiaia tänava kandis. See oli küllaltki sadama lähedal ja tegin seal praamile minekuni aega parajaks. Kena oli jalutada ja muidugi olid seal turistidelt raha kättesaamiseks mõeldud atraktsioonid, näiteks suveniiripoed ja söögikohad.
Tänavad on kitsad, ruumi vähe, mäed siinsamas ning ülesmäge viivad mõnikord trepid.
Aga mahtus ka mootorrattaga kihutama. Butiikidest võis osta omale rihmikuid kingi, millega hiljem põhjamaal pole mitte muhvigi teha.
Arrancinod nagu rasvapallid, ma tundsin end nagu rasvatihane. Rippusin nende küljes mitu päeva. Et arrancinod on Napolis kallid, seda mõtlesin ainult seni, kuni Capril ära olin käinud.
Mõnest toidukohast tuli ligilähedaselt seda õiget Aasia lõhna. Teate küll lõunamaa maitseid, ma ei hakka kirjeldama. Lonkisin ja lihtsalt nuusutasin. Lõunamaa lõhn! Ma olen õiges kohas! Aaah!
See oli Galleria Umberto I.
Oi kui põnev vanalinn
Napoli vanalinna tänavad näevad välja natuke nagu õudusjutust pärit ja on kindlasti elamust pakkuvad vaatamisväärsused. Kitsaste tänavate ääres kõrged majad, nii et valgust pääseb siia vähe, ja üle rõduserva, tänava kohal, kuivav pesu. Ma oleksin oma öömajas ka võinud üle rõduserva, tänava kohale, pesu riputada. Kujutasin aga siiski liiga elavalt ette ööpimeduses minemalendavaid hilpe.
Milline vanadest aegadest pärinev hiilgus.
Napoli vanalinnas on kindlasti mingi eriline energia. Mulle tundus, et vampiirid võiksid vabalt nurga tagant välja astuda. Ma pimedas ei tahakski seal väga ringi kolada. Õudusjutu jaoks ainet peaksid autorid aga küll leidma. Elasin mingisse loosse nii sisse, et hakkas kõhe, kui märkasin, et keegi kõnnib järel. Milline kergendus, kui märkasin, et tal oli koka põll ees ja ta läks restorani uksest sisse.
Vanadest ja uutest aegadest pärit kunst ja ilu
Minule jäi Napolist mulje, et kunstnikud on Napolist minema läinud. Majaseinu katvat grafitit ei saa siin kunstiks pidada ja sellest on väga kahju. Küll oleks tahtnud, et see oleks kusagilgi olnud ilus. Majad on kõrgemalt kenamad, värvitud, rõdudega ja mõnikord ka nikerdustega, meenutades oma hiilgeaegu. Alumise korruse seinad, niikaugele kui tänavakunstnike või ehitajate käsi on ulatunud – see on nn “kaasaeg”. No vaadake, kesse siis niiviisi uksi ja seinu soperdab! Kunstiajaloo tundi tuleks saata sellised!
Napoli prügimajandus on omaette nähtus
Prügimajandus on üks asi, mis selles linnas ilmselt silma jääb. Prügikastid ajasid üle ääre ja tänavad olid täis kõikvõimalikku prahti. Koerasitta ka. Teistes linnades nagu koerad päris keset kõnni- või sõiduteed ei julge või ei taha omi asju ajada…
Aasias pole sellise prüginduse üle üldse vaja imestada, see käib elu-olu juurde. Mul oli hea meel, et olin ilmselt Aasiasse sattunud ja seda mõnetunnise odavlennuga! Napoli kesklinnas jäi silma ka, et seal ei olnud ilusaid õitsvaid suuri puid. Seetõttu oligi õhk läpatanud ja kusehaisuline. Nii tekibki arvamus, et Napoli võiks olla pigem võimalus sõita edasi kusagile ilusamasse kohta.
Napolit ei jõua ühe päevaga ära kirjeldada. See on hiigelsuur, kaootiline, kaunis, räpane, lohakas, kiirustav, ajaloost pärit aarete ja iluga, murelike nägudega ja lärmakate inimestega, kuritegevuse ja külalislahkusega linn. Järgmises loos räägin linnast ja inimestest edasi, samuti sellest, milline on lennundus 2022 moodi ja mida põnevat võib lennujaamas toimuda.
Reisiloo eelmised osad asuvad siin:
Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1.osa