Kas sellised nimed nagu Marsaxlokk, Cirkewwa, Naxxar, Ta’ Xbiex, Birkirkara või Mgarr võiksid pärineda muinasjutust? Mina uskusin küll nii. Ja just sellises muinasloos ma ühel hetkel osaleda saingi. Kellele või millele need nimed kuuluvad, kas lohed on ärkvel või magavad, miks on Sinine laguun nii ilus ning mitmetest vaatamisväärsustest müstilistel Malta ja Comino saarel saad lugeda järgnevatest reisikirjadest.
Kõigepealt pean tunnistama, et tegelikult polnud mul paar nädalat tagasi veel mingit reisiplaani. Kuni ühel päeval saabus ootamatu sõnum sõbrannalt. Kes, nagu selgus, seikles üksi mingil põneval saarel. Ja pildid, mis minu postkasti jõudsid, nägid välja näiteks sellised:
Piltidelt ja reisikirjast selgus, et müstiline vulkaanisaar, mille matkaradadel sõbranna parasjagu oma sandaale kulutas, oli Santorini. Ning et loomulikult tegid lõunamere saarel matkamise eriti magusaks kohapeal saadaolevad värsked maasikad ja kirsid.
Sellise jutu peale hakkasin tundma, et juba tahaks ka justkui kusagile minna. Sõbranna andis reisipisikule hoogu teatega, et praegu on näiteks Maltale saada ülisoodsaid lennupiletid. Miks ma ei võiks sinna minna? Malta üks pluss olevat väga hästi toimiv kohalik bussiliiklus, mille tõttu polegi vaja näiteks autot rentida.
Leidsin muidugi kohe mitmeid põhjusi, miks ma ei saa hetkel mitte kusagile minna. Peale järelemõtlemist aga tõdesin, et tegelikult saan ju küll. Ja mõistsin, et juba see ongi kohal – selline enne igat reisi tekkiv reisikihelus.
Mõnikord ma lihtsalt ei jää enne magama kui olen lennupiletid kätte saanud
Otsustasin igaks juhuks Ryanairi kodulehelt ja trip.ee-st uurida, kui odavad need ülisoodsad lennupiletid siis on. Olen varemgi kirjutanud, millistel lehtedel silma peal hoida ja kuidas planeerida reisi ise ja lihtsalt.
Järgnes hämmastav avastus, et kolm viimast piletit Maltale ongi saadaval hinnaga 79 eurot tükk. Neljapäevaks. Mul lihtsalt ei tulnud enne und, kui olin ühe neist ära ostnud.
Pärast Indoneesias käiku tundus üksi Euroopasse sõit nagu teise tuppa minek: paar sammu ja oledki kohal. Nii ma saabusingi Maltale, otselennuga Tallinnast, juba neljapäeva lõunaks. Santorinit ei hakanud seetõttu külastama, et sõbranna oli selleks ajaks juba järgmisele lennule sättimas. Olen varem ka ära põhjendanud, miks mõnedele inimestele meeldib üksi reisima minna.
Nii nagu Bali, tundus ka Malta tõmbavat rahvast ligi kogu maailmast
Minule tundusid need kaks lõunamere saart selle poolest sarnased, et kultuurikillukesi on neile jõudnud tõesti igast maailma nurgast. Turiste otse loomulikult ka nagu murdu ja samuti päikest – mõlemat ikka tõsiselt palju.
Kuna ma eriline meresõitja ei ole, siis läksin järgmisel reisipäeval otsima bussi, mis viiks mind mõnda neist muinasjutulise nimega linnadest. Kohaliku müüginaise õhutusel ronisin aga siiski hoopis reisilaeva ja sattusin Sinisesse laguuni (ehk Blue Lagoon). Osaliselt juhtus see muidugi ka jälle tänu sõbrannale, kes oli öelnud, et seal laguunis on maru vahva. Mis oligi tõsi.
Malta ja Gozo (ehk Għawdex) vahele on pressitud kaks veelgi väiksemat saart. Nendeks on Comino ehk Kemmuna ja Cominotto ehk Kemmunett. Sinine laguun ühendabki kaht viimati nimetatud saart.
Sinine laguun, Comino saar ja draakonite eresinised silmad
Valge laev puistas oma reisijad maale Comino saarel. Ja see laev polnud ainus. Kauaoodatud varvaste vesijahutust kristallselges vees tuligi seetõttu mõni aeg veel oodata, et tillukesed liivarannad kaldakaljude vahel olid lamavaid inimkehasid ja isiklikke asju nii täis pikitud, et mul oli tõsine hirm endale teed rajades kellegi käekotti astuda.
Viimaks lahendasin küsimuse, kuhu panna ujumise ajaks oma rannakott ja plätud, nii, et võtsin nad lihtsalt merre kaasa ja panin veest välja ulatuvale kaljunukile. Sedagi võimalust olid enne mind kasutanud juba mitmed kaassuplejad. Neile aga, kes oma väärisasju siiski rangema valve all tahtsid hoida, oli lahkelt appi tulnud kohalik väikeettevõtja, kes ranna lähedal lukustatavaid kappe üüris. Mis osutus väga edukaks äriideeks!
Sinises laguunis tehtud pildid on kindlasti Malta kauneimad – ja seda mitte ainult minul. Särav päike, kaljud ja valgete reisilaevadega kaunistatud sillerdav merepind…
Kõigil neil saartel on vist kaljusid, milles olevast august peegelduv eresinine merevesi meenutab legendidest pärinevate lohede silmi. Kuigi meie igapäevamaailmas peaksid lohed olema unne suikunud, tundub mulle, et siin, Maltal, on nad siiski ärkvel. Krobelised kaljud on muinasjutulohede peadele, käppadele ja sabadele vägagi sarnased! Saared isegi on alati põnevad!
Peale kitsal rannaribal tunglemise pakkus ülejäänud Comino saar võimalust jalutamiseks, omaette istumiseks, looduse ilu imetlemiseks ja avastamiseks, et päike paistab tegelikult otse lagipähe. Mõne tunni pärast saabus valge laev tagasi, et tunduvalt jumekamad suvitajad Maltale tagasi viia.
Reisikirja teises osas tutvustangi Malta linnade Sliema, Valleta, Mdina ja Marsaxlokk vaatamisväärsusi ja muudki.
Malta ja Gozo kohta võid lisaks lugeda ka minu artiklit Postimehes.