Täna jagan teiega seda, kuidas mul üldse tekkis julgus oma raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” välja anda, millest alustada, kui oled avastanud endas raamatu välja andmise idee ja mis Hooandja projektist edasi saanud on.
Millest alustada, kui mõtled raamatu väljaandmise peale?
Selge see, et kuhupoole tähelepanu suunad, sinnapoole liikuma hakkad. Küprose reisil tekkinud päikeselist lisaenergiat rakendasin selleks, et küsida inimestelt nõu, kuidas raamatu väljaandmine tegelikult käib. Võtsin ühelt professionaalilt mentorluse ja saingi põhjaliku ülevaate sellest, millega arvestada, millised sammud astuda ja kui suur finantsiline panus pangaarvel või seifis peaks olema. Seejärel hakkasin ääri-veeri uurima, kes hea inimene siis raamatu toimetaks, kujundaks-küljendaks ja ära trükiks.
Sellest perioodist sain huvitavaid kogemusi, sest pakkujaid tekkis ja kadus, või no vabandust, kui ma teie kirja ei leidnud oma postkasti mitte ühestki salasopist – või siis teie minu oma. Aga õnneks kõik kirjad ei läinud rämpsposti ja ma leidsin üles minu arvates sobiliku trükikoja, loodetavasti ka kujundaja-küljendaja ja vaatasin veel täpsemalt selle finantsolukorra üle. Lubati ka ilusat paberit, millel tekst ja fotod võiksid kenad välja näha küll.
Komade korralekutsumine ehk toimetamine
Rõõm, rõõm, rõõm, et mu käsikirjas on peaaegu kõik komad ja tähed juba õigetele kohtadele käsutatud ja olen saanud ka tagasisidet ning mõtteid oma raamatu paremaks muutmiseks. Nagu võib-olla sellest blogist märkad, siis siin on komadega üsna vabalt ümber käidud. Loodan muidugi, et sa seda ei märka. See ei ole entsüklopeedia, nii et haara rahustuseks suutäis magusat tooršokolaadi, kui oled liiga hea keelevaistuga, ja naudi siiski mu lugusid! Raamatus aga peab valitsema karm kord ja tänu kokkusattumustele õnnestus mul leida väga armas toimetaja! Saad tema nime hiljemalt raamatust lugeda, võib-olla juba varem ka. Olin lihtsalt nii põnevil, et andsin talle käsikirja kätte, lubadusega, et mul saab olema väga edukas projekt. Või mis teie arvate, liigne julgus?
Kust üldse tuli julgus raamatuprojekt Hooandjasse panna
Peab vist paika, et kui on millegi tegemise suhtes kirg, siis astud oma hirmu lihtsalt lapikuks. Eks ma seda Hooandja videot tehes läksin muidugi pabinaga rabasse ja rääkisin seal mesilastele hulk aega. Ühel korral istus rasvane kärbes mu kaamerasilma ette ja ma miskipärast lõpetasin siis selle videokatsetuse ära. Ja just sellel varahommikul tõusis päike liiga kiiresti ja hakkas kõike üle valgustama. Muidugi kippus jutt ka rappa ära jooksma. Valmis saanud videos aga põristab üks mumm lahedalt ümber pea, et keegi ei arvaks, et ma metsateemalise tapeedi ees seisan. Nagu ma raamatus “Meditsatsioon” ka ütlesin, et loodus ise hakkab kaasa mängima, kui temaga mõnd aega suhelda.
Tegelikult mind ennast ka hämmastab see julgus, et ma Hooandjaga kampa lõin. Muidugi mõtlesin, et mismoodi see protseduur peaks käima ja mis siis, kui nad ei võta. Õnneks võtsid ja jagavad ise ka projekte edasi. Lisaks ma toetasin seal teisi omasuguseid, et põnevam oleks ja kingitusi saaks. Ma oma kingitused, e-raamatud, saatsin juba tagasiside saamiseks oma mentorile, kes ütles, et vau kui vahvad, need võiks täiesti omaette müüki panna. Nii et nüüd te teate, et mu kingitused on samuti loetavad ja tõenäoliselt ma mõtlen veel mingi lisaboonuse ka vahepeal välja.
Kuidas raamatuprojektil Hooandjas läheb
Kõigepealt: raamatu “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” projekti Hooandjas saad toetada SIIN
Kiirusta, sest see ripub üleval veel ainult mõned nädalad. Ma ei saanud jätta seda praegu ütlemata, sest arvata võib, kui kaua ma olen tahtnud juba nii öelda.
Soovitan tegelikult kõigile mingit samalaadset kogemust mõne põneva ideega seoses. Suur-suur tänu ja virtuaalne kallistus kõigile, kes seda projekti on juba toetanud ja neile ka, kes veel toetavad! Just teie kaudu tuleb julgus edasi tegutseda ja uute ideedega lagedale tulla. Maailm on ülimalt üllatav igal sammul ja nii saabki teada, kelle jaoks sa tegelikult oma inspiratsioonisädemeid süütad.
Üks armas hooandja kirjutas mulle näiteks nii: “Mina toetasin, sest see projekt tundus olevat seda väärt”. Võite juba arvata, et ma pisardan!
Et mu kolleegid raamatuprojekti välja uurisid ja seda edasi jagama hakkasid, oli ka ülisuur üllatus. Püüdsin tõesõna oma hobitegevust peaaegu kõigi inimeste eest varjata, põhimõttel vist, et kõik teised on hoopis geniaalsemad kui mina. Või no mis see põhjus mul iganes võis olla. Igal juhul, nagu sünnipäevakingi oleks saanud.
Kuidas su rahal Hooandjas läheb
Olen saanud ka tagasisidet selle kohta, et inimeste jaoks on Hooandja platvorm veidi keeruline ja esimesel korral see hoo andmine ei pruugigi õnnestuda. Võin ainult öelda, et see on turvaline platvorm, olen nende inimestega ise suhelnud ja nad on väga abivalmid. Meiliaadressi küsitakse seetõttu, et ma saaksin teile pärast kingitused saata ja salasõna ilmselt turvalisuse pärast. Mul on omal seal konto, nii et ma ladusin kõik oma andmed letti, aga ma ei oska öelda, milliseid andmeid teilt veel tahetakse. Võib aga annetada ka anonüümselt ja siis vist ei küsita nii palju andmeid, kuigi jah, kingitusi ka ei saa, kui ma ei tea neid kusagile saata. Kui teil on Hooandjaga probleeme, andke teada, ma uurin neilt järele.
Sellest, mis saab rahast, kui projekt ei peaks edukaks osutuma (aga sellist reaalsust ma ei hakka looma) – sellisel juhul saate oma raha tagasi, see ei jää Hooandjale ega kusagile rippuma. Kui projekt osutub edukaks, siis saab Hooandja summast 7% ja tal on selleks igati õigus, mu arvates on vahva, et nad aitavad unistusi ellu viia ja on hingega asja juures.
Julgus leida toetav mentor
Veel üks asi: kui ma poleks oma raamatuprojekti nii tõsiselt võtnud, siis poleks ka järgmist kogemust. Täiesti juhuslikult ja üllatavalt on mul nüüd jälle mentor! Mentorlus algas sellest, et uurida veel põhjalikumalt raamatu-kirjutamise-kunsti, aga jõudis välja ka taoliste teemadeni, et mis tegelikult kirjutamist takistab, kuidas me ennast ise saboteerime ja muud sellised kummalised asjad. Nii et sellest peaksin teile kohe pikemalt kirjutama. Vaatame, kuidas ma jõuan.
Raamatust aga saate lähemalt lugeda siin (kui te seda muidugi juba ülimas uudishimus teinud ei ole):
Selle loo illustratsioonid pärinevad jälle just nii omanäolisest loodusest, nagu see praegu meie ümber on. Vihmamärjad ja täiega udused, tehtud täna, kui päike veel viimased kiired välja paiskas.
