Vulkaan El Teide ja Masca küla. 3. osa

Isand Teide üks sõõre ajab praegugi tossu välja ja vulkanoloogid arvavad, et vulkaan peaks tuld ja tõrva sülitama hakkama 2-20 aasta pärast. Nii et kas Tenerifele elama sättimine on ikka väga hea mõte. Kuni katel veel mulinal ei köe, saab seal patseerida. Aprillikuu alguse päevadel käisimegi Teide rahvuspargis ja mäel. Read more “Vulkaan El Teide ja Masca küla. 3. osa”

Mida ühist on Beverly Hillsil ja Tenerifel. 1. osa

Lumi, lumi igal pool ümberringi. Enam ei suutnud seda välja kannatada. Lubad kellelegi märtsikellukesi, aga neid ei ilmu ega ilmu. Meenutasin, et Mehhikos on ikka veel käimata ja nüüd oleks juba viimane aeg sinnapoole vaatama hakata. Mis põhjusel Mehhiko lennupiletid Tenerife omadeks muutusid ja kuidas ma Puerto Vallarta asemel Beverly Hillsi sattusin – vaat ei oskagi enam öelda. Plaan oli juba peaaegu paigas, kui selgus, et see ikka ei pea hästi vett. Read more “Mida ühist on Beverly Hillsil ja Tenerifel. 1. osa”

Ošljak, Horvaatia tilluke ja kaunis saar. 4. osa

Väike Horvaatia saar Ošljak asub Ugljan saare ja mandri vahel. Saar oli minu jaoks just paraja suurusega, et tiir peale teha, lisaks lõhnas õhk üliväga mõnusalt männivaigu ja õitsvate lillede järele. Saarel oli ka üksjagu soojem kui mandril, puhus just see õige, parajalt soe ja samas värskendav, tuul. Read more “Ošljak, Horvaatia tilluke ja kaunis saar. 4. osa”

Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 2. osa

Ühel õhtul sõitsingi Zadari linnast bussiga Korenica külla, et hommikul Plitvice järvede rahvusparki minna. Buss oli mugav ja sõit möödus kiiresti. Kui oled fotograaf, siis pakub Plitvice tõelist ilu, mida pildile püüda. Kui aga matkasell, siis järvede ümber tiirutamisega saad naha kenasti soojaks. Read more “Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 2. osa”

Rannalinn Zadar, Horvaatia ja suvi oktoobris. 1. osa

Zadar on Horvaatia rannikulinn, mis tervitas mind maheda suvetuulega. Oktoobrikuine suvi! Randades sai ikka veel ujuda, turult võis osta värskeid aedvilju ja loodus oli muidugi üliväga kaunis. Kohe räägin teile pisut reisimuljeid, et teaksite ka oma reisiplaane sättida. Read more “Rannalinn Zadar, Horvaatia ja suvi oktoobris. 1. osa”

Salacgrīva liivarand ja Ainaži, Lätimaa

Kuna ja kuidas teil ideed sünnivad? Minul sündis näiteks reisiidee reede õhtul kell kümme. Maru kahju oli öösärki selga tõmmata, sest õues oli ikka veel nii soe ja sume. Haarasin hoopis  uue suvekleidi ja otsustasin, et lähen päikesetõuse ja –loojanguid vaatama. Minu lemmikkooslus: liivarand, päike ja soe meri! Read more “Salacgrīva liivarand ja Ainaži, Lätimaa”

Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1. osa

Täna räägin järgmisest paradiisisaarest. See on Ischia saar, kuhu jõuate veel suvepuhkust veetma minna. Ischia on mõnusalt väike, aga minu jaoks just paraja suurusega. Saar asub Türreeni meres, ehk siis üldisemalt, Vahemeres. Merest kõrgubki välja mägi, mille küljele ja jalamile on ehitatud külad ja venitatud maanteed. Kõike seda ilu valgustab tulikuum suvepäike. Read more “Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1. osa”

Taas Porto ja Gaia, Portugal. 6. osa

Nagu mu eelmistest Portugali lugudest (Porto ja Faro kohta näiteks) võib-olla mäletate, siis mulle siin väga meeldib. Mõtlesin ka seekord siin mõne päeva veeta, et Porto, Gaia ja Matosinhos taas üle vaadata. Kui kusagile mitmendat korda satud, tekib heldimuse tunne, et näe, siin pingil ma ükskord istusin ja see maja seal on ikka samasugune. Ja nii edasi. Heietad vaikselt mälestusi. Kohe aga saate uusi fotosid näha. Read more “Taas Porto ja Gaia, Portugal. 6. osa”

Madeira: Santa Cruz teel lennujaama. 5. osa

Madeira lennujaam asub pealinn Funcalist eemal, kohas nimega Santa Cruz. Tulin enne lennukile minekut veel randa suurt vett vaatama ja soolast ookenituult nuusutama. Ütlen mõned sõnad veel Madeira kohta ja siis sätin äralennule. Nagu rändlind suve lõppedes. Madeira on paradiisisaar ja olen väga rahul, et oli võimalik seda külastada. Juba tahaksin tagasi.

Read more “Madeira: Santa Cruz teel lennujaama. 5. osa”

Madeira: Pico do Arieiro ja idapool. 4. osa

Mul lihtsat oli vaja veel mäetunnet tunda. Otsustasin, et Pico do Arieiro on just selline mägi, mis on tarvis üle vaadata. Mägede külastamine mõjub kogu organismile tervendavalt. Kivid jagavad oma väge ja mälestusi. Mägedes avarus ja võimsus muudab kindlasti midagi. Leidsin kiiresti endale uue juhi, kes mind jälle mägedesse sõidutas. Teel nägin veel mõndagi muud põnevat, näiteks kolmnurkseid maju ja rummi valmistamist. Read more “Madeira: Pico do Arieiro ja idapool. 4. osa”

Madeira: Porto Moniz lääne pool. 3. osa

Funchal on armas linn küll, aga tahtsin ka teisi kauneid kohti vaadata. Täna räägin, millist silmailu pakuvad musta liivaga rannad, laavakivist looduslikud basseinid kohas nimega Porto Moniz, punaste katustega valged majad ookeani eresinise vee taustal ja mis võib veel soojendada peale päikesepaiste. Lähen tutvuma Madeira läänepoolse osaga. Read more “Madeira: Porto Moniz lääne pool. 3. osa”

Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa

Madeira leevendab natuke mu igatsust Indoneesia järele. Siin on jälle selline lõunamaine lõhn, mida ma väga armastan. Just sellise lõhna järgi saan aru, et olen kodu ukse lukku keeranud ja päris kaugele jalutama tulnud. Üksi reisides muutuvad meeled erksaks, silmad hakkavad särama ja naeratus, mille ma enda seest Balil olles üles leidsin ja mis põhjamaal peitu läheb, tuleb jälle välja. Tutvustan lähemalt Madeira vaatamist väärt paiku.

Read more “Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu

Minule hakkasid Eestimaa saared väga meeldima, aga seda ma poleks osanud üldse oodata, et niipea ka Vormsi saarel randun! Lisaks täitus mu Haapsalu külastamise unistus ja millist inspiratsiooni ma sealt sain! Räägingi sellest nüüd nii lühidat kui võimalik ja jagan pilte. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Vormsi saar ja Haapsalu”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa

Eelmises loos rääkisin, kuidas ma Kihnu jõudsin ja jalgratta laenutasin, täna räägin, mida põnevat saarelt leida võib ja miks siia tulema peaks. Olin oma punase, Portugali reisist tuttava seljakoti öömajja jätnud, uue oranži sõbra öömaja ukse taha tõstnud ja nüüd vurasin saart avastama. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Kihnu saar. 2. osa”

Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa

Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”