Mauritiuse saare lõunapoolne osa säras erinevates rohelise varjundites, põhjapoolne osa tundus sellega võrreldes rohkem kõrbetoonides. Täna vaatame, millised on 7-värviline maa, kustunud vulkaan, hindude püha paik, türkiissinise veega järv ja maitseme ka rummi. Kas see on anomaalia, kui lääs ja ida on pildil kõrvuti? Mauritiuse saar on nii väike, et saare keskosast vaadates näebki korraga nii ida- kui ka läänekallast.
Read more “Vulkaan, Chamareli 7-värviline maa, Ganga Talao ja rumm. 6. osa”
Aapravasi Ghat on Mauritiuse oluline vaatamisväärsus, seega läksime uurima, mida see endast kujutab. Aapravasi Ghat oli Port Louisi sadamas asuv kivist hoone. See oli olnud immigratsioonikeskus, kuhu saabusid orjalaevad ehk peenema nimega immigrantide laevad. Mauritiuse ajalugu on läbi ja lõhki orjanduslik. Read more “Mauritiuse sünge orjanduslik ajalugu. 5. osa”
Mauritiuse pealinn Port Louis on üks äärmiselt põnev ja avastamist väärt koht. Öömaja sinna ei tasu võtta, kui ei ole kindel oma närvikava stabiilsuses. Mauritiuse Saaremaa suurusel pinnal on elanikke umbes sama palju kui Eestis kokku. Minu subjektiivne arvamus on, et suur osa neist elanikest baseerus pealinnas, eriti Hiinalinna osas. Read more “Mauritiuse kontrastiderohke pealinn Port Louis. Odysseo. 4. osa”
India ookeani vesi maitseb ja tundub kehale teistsugune kui Atlandi või nende merede oma, kuhu mul on õnnestunud end sisse kasta. India ookeani türkiissinine vesi, vähemalt Mauritiuse saare ümber, tundub kergem ja mõnusam ja veest ei taha kohe üldse välja tulla.
Ehk annab Mauritiuse saart ümbritsev korallriff vee mineraalsele kokteilile omalaadse maitse. Read more “India ookean, Flic en Flac ja Pic Pic. 3. osa”
Bussisõit Mauritiusel on eksootiline elamus, mis tuleks kindlasti ette võtta. Väga erinevate inimtüüpide vaatlemine ja kolisevas bussis loksumine on meenutamist väärt kogemus. Ühel päeval läksimegi kohaliku bussiliikluse abil uurima, milline on Pamplemousse botaanikaaed. Read more “Pamplemousse botaanikaaed ja bussisõit Mauritiusel. 2. osa”
Sebra karv on lühike ja tundub paitades mõnusalt pehme. Sebrad on tulnud külalisi uudistama ja seisavad nüüd vaikselt, nukker helk suurtes tumedates silmades. Meenutades mulle väga snäkki ootavaid retriivereid. Eks sebradki ootavad kingitusi või vähemalt paitamist. Üks sebra on lonkinud bussi ette ja seisab seal nüüd niisuguse näoga, et tema ei mäleta, kuidas edasiastumine käib. Aafrika! Read more “Miks ma Aafrika savannis sebrat sügasin? 1. osa”
Lubasin, et kirjutan veel Las Palmasest. Võtan siin loos ka Gran Canaria reisimuljed kokku ja pajatan sellestki, mis juhtus vahetult pärast reisi ja miks selle reisikirja avaldamine venis. Kes tunneb huvi, mida teha juhul, kui teleteenuste pakkuja (näiteks Elisa) kiusama hakkab, siis see on õigel lehel. Read more “Las Palmas de Gran Canaria ja Elisa kius. 7. osa”
Las Vegas asub nii lähedal, et kiviga visata ja seal pidavat keegi põllumees kasvatama öko suhkruroogu Arehucase rummivabrikule. Tulge kaasa, lähme degusteerime, kuidas rumm maitseb. NB! See ei ole alkoholireklaam vaid Gran Canaria üldhariva reisikirja järgmine osa koos loodusfotodega. Read more “Kapten Kidd, Arucas ja Arehucase rumm. 6. osa”
Santa Catalina bussijaamast viib buss nr 30 otse Maspalomasesse. Maspalomas asub Gran Canaria lõunatipus ja ilmateade näitas, et siin on soojem kui põhjapool. Kohe näete fotosid sellest, millised need kuulsad liivadüünid välja näevad. Mille poolest see kuurort veel kuulus on, seda ma alguses ei teadnudki. Read more “Maspalomas, liivadüünid ja vikerkaarelipud. 5. osa”
Roque Nublo, kivine sõrm, asub mägede ja orgude keskel. Tänases loos lähme pilku heitma, kui mägine on Gran Canaria keskosa. Mäed on, peale ookeanide ja merede, minu jaoks hädavajalikud. Read more “Gran Canaria mägine ja roheline süda. 4. osa”
Gran Canaria Poema del Mar nimeline akvaarium on sarnane Tenerifel asuva Loro pargiga, aga siin on põhiliselt ainult vees elavad olendid. Pilet maksis 27€ ja akvaarium tasus külastamist, sest pakkus mitmeid atraktsioone, vaatamiseks eriskummalisi elukaid ja hulga mõtlemisainet. Taustaks veeolendite läbi vee liuglemisele ja heljumisele mängis mahe klassikaline muusika. Tõeline Mere Poeem! Read more “Poema del Mar, Mere Poeem. 3. osa”
Eelmises loos tegime vahemaandumise London Stanstedi lennujaamas. Gran Canariale oleks saanud ka mitmel muul viisil, kõige lihtsam vist läbi Milaano, aga selleks ajaks, kui ma piletite valimisega liigselt kaua aega veetsin, olid need juba ära ostetud. Mul tiksus mõttes Gran Canaria külastamise idee seetõttu, sest eelmisel aastal oli Tenerifel maru vahva ja ma pidasin plaani, et Kanaari saared võiks kõik läbi käia. Ma arvasin, et Gran Canaria ilm on ka kindlasti soe. Read more “Gran Canaria. Las Canteras Atlandi ookeani kaldal. 2. osa”
Saate minuga taas maailma uurima ja avastama tulla. Ehk kuulete ja näete fotodelt midagi, mida varem ei teadnud. Tutvustan London Stanstedi lennuvälja ja üritan seletada, miks mul jälle kuhugi vaja minna oli. Miks ma paigal istuda ja tavaline olla ei saa. Read more “London Stansted. Mis mul sinna asja oli? 1. osa”
Reisikirja eelmistes osades jõudsin Põhja-Itaalias ära näha Varese püha mäe, leida Varese kesklinnast üles kummalise toaga öömaja ja olin pühapäeva hommikul valmis sõrmed Lugano järve vette kastma. Tulge minuga mõttes rongijaama ja sõidame Šveitsi suunas! Näete kauneid järve- ja mäepilte. Read more “Lugano järv ja Porto Ceresio Šveitsi lähedal. 3. osa”
Eelmises loos jõudsin Tartust Põhja-Itaaliasse, Varese linna ja sealt bussiga Varese püha mäe ehk Sacro Monte di Varese jalamile. Hakkame nüüd aga ronima ja kui te seda ei viitsi, siis mäepildid on teile suisa koju kätte toodud. Read more “Sacro Monte di Varese ja eriskummaline tuba. 2. osa”
Tänane lugu räägib sellest, kuidas üks tavalisena Tartus alanud reedene päev vajus unne Milaano lähedal, Põhja-Itaalias. Samuti sellest, mida leida Milan Malpensa lennujaamast, et Varese-nimelisi paiku on mujalgi kui Võrumaal ja kuidas jõuda Varese pühale mäele. Read more “Varese linn ehk mida teha Milan Malpensa kandis. 1. osa”
Järgmisel päeval ei õnnestunud Veneetsias paberkaardi järgi orienteerumine ikka veel. Voolasime lihtsalt inimsummas teistega kaasa Püha Marcuse väljakule, mille ääres asub muu hulgas ka Doodžide palee. Teele jäid, nagu ikka Veneetsias, mitmed kanalid ja sillad. Read more “Veneetsia, kanalid, sillad ja palee. 8. osa”
Ma plaanisin Veneetsiasse enam mitte kunagi minna, sest eelmine kord ületas vesi kanalites mu taluvuspiiri ja oli tunne, et tänavate rägastikust ei pääse mitte kunagi välja. Aga siin ma nüüd jälle olin, acqua altaga silmitsi. Kõik, kellel on Veneetsia suhtes kirglikud tunded, tulge minuga seiklema! Read more “Veneetsia acqua alta ajal. 7. osa”
Ciutadella iidset vanalinna oli vahva uurida, aga ühel päeval läksime taas randa otsima. Vähem kui pool tundi bussisõitu ja olimegi Menorca lõunarannikul. Mõnus oktoobrikuu ilm, soe merevesi, pehme tuul ja mitte liiga palav. Kui kõik oktoobrikuu päevad oleksid sellised!
Mallorca-Menorca praamil nägime päikesetõusu. Praami pilet oli minu arvates ülehinnatud, aga ma pidasin merereisi vaheldusrikkaks kogemuseks lennureiside vahel. Kui tunniajane loksumine lõppes, muutus enesetunne taas märgatavalt paremaks ja südamepööritus andis kohe järele. Võtsin jalad alla ja olin valmis Ciutadella huviväärsusi avastama. Tulge minuga kaasa! Read more “Menorca, Ciutadella ja iidsed mälestused. 5. osa”
Tänases loos võite minuga kaasa tulla kontserdile Draakoni koobastesse. Samuti merereisile, vaatama kuidas Mallorca rannik mere poolt vaadatuna välja näeb. Read more “Draakoni koopas ja Vahemerel. 4. osa”
Mallorca järgmine linn, mida avastama asusime, oli Alcudia ja samuti kibelesin juba Port d’Alcudia randa. Esiteks olid Port d’Alcudia öömajad odavamad kui Palmas ja teiseks oli rand hoopis mõnusam. Seal oli tõeliselt pikk ja puhkusemeeleolu loov türkiissinise veega liivarand. Apartement asus rannast lühikese jalutuskäigu kaugusel ja teele jäi park mändidega. Read more “Mallorca iidne kaunitar Alcudia. 3. osa”
Baleaari saarte suurim keskus ja pealinn on Palma de Mallorca. Siia ma Palma lennujaamast öösel sõitsingi. Hotelli retseptsionistist noormees oli väga kena ja rõõmsameelne ning naeratused muudavad päeva ja öö alati säravamaks. Väga vahva, et niipea kui saad mornist kliimast eemale, ei peeta sind enam napakaks, kui kogemata laialt naeratama juhtud. Read more “Baleaari saared, Mallorca. 2. osa”
Ühel oktoobrikuu kolmapäeval tõusin taas lõunamaa suunas lendu. Eestis hakkas juba jälle vihma sadama ja ma ei tahtnud sitsikleidile järgnevaks kolmveerand aastaks hüvasti öelda. See lugu avab järjekordse reisikirjade sarja, milles tutvustatakse peale Treviso veel mitmeid huvitavaid paiku. Varuge kannatust ja käige aeg-ajalt lugemas. Read more “Treviso Tiramisu. Alustan taas Itaaliast. 1. osa”
Kataloonia rannikulinn Calella (hääldati hoopis caleja) on Costa del Maresme suvepealinn. See on väga mõnus linnake ja seetõttu on siin turiste ka nii palju kui majutusasutused vastu suudavad võtta ning rohkemgi. Read more “Hispaania rannalinn Calella ja Costa del Maresme. 4. osa”
