Meel on nagu Tartu Lõunakeskus pühade eelsel päeval. Süda aga nagu üksildane koobas mägedes. Meel võib pakkuda küll põnevat valikut kirjude muljete virrvarrist, kuid seda läbi seedida ei jõua keegi. Õige pea saabub tüdimus ja taas millegi uue otsimine. Ainult oma kehas ja südames jõuad äratundmisele, et kõike võib rahulikult nautida. Süda on üksolemise keskus, tunnete kodu, hinge koda. „Suurepärased ideed tulevad südamest,“ on öelnud Blaise Pascal.
Kuidas püüda meeleahvikesi?
Meditatsioon on tänuväärne viis, mis lubab jätta rahule oma meele ja laskuda südamesse. Vastasel korral tuleb kogu see väärtuslik aeg mööda saata neid vilkaid üleannetuid mõtteahvikesi püüdes, kes ajukurdude vahel ringi hüplevad.
Mõttetrikke ja meelemänge on lõbus jälgida, kuid lõpuks viib see siiski ainult peavaluni. Meeleahvikesed ei taha lasta ennast püüda. Nad ei ole inimese tõeline olemus, vaid justkui midagi võõrast, mida päriselt kodustada ei saa.
Tuues oma tähelepanu südamekeskusesse, tunned rõõmu ja rahulolu sellest, kes oled sina ise. Tunned, et oled täielikult omaks võetud. Oled täidetud pehmuse, armastuse, headuse ning puhtusega. Südames viibides tunned, et tõde täidab kogu sinu olemuse.
Kivist või kullast süda?
Meelt treenitakse koolipingis, aga ka südant tuleb harida. Selleks on küll hoopis teised vahendid. Südame kooli põhimõtted on tingimusteta armastus, igatsus, kirglikkus, pühaduse tunnetamine.
Meel õpib läbi informatsiooni omandamise raske protsessi. Südamega mõistame läbi andumuse, usalduse ja rõõmu. Meele teadmine on killustatud, osaline. Südame teadmine on hetkeline ja terviklik. Rahunedes südamesse, vaikib kogu maailma müra. Meel on nagu Kuu, mis lihtsalt peegeldab südame Päikese valgust ja sära.
Füüsiline süda kannab hoolt vereringe ja stabiilse pulsi eest. Südame tugevus võrdub inimese elujõuga, andes entusiasmi elumängus kaasa lüüa.
“Süda avab keelepaelad,” ütleb traditsiooniline hiina meditsiin. See tähendab, et südamest tulev kõne inspireerib ja kaasab teised inimesed koostööle.
Kui süda pole oma ülesannete kõrgusel, ei suuda inimene asetada end “teise kingadesse”, olles kaastundlik ja empaatiline. Tundetul inimesel öeldakse olevat “kivist süda”.
Kaotades kontakti oma südamega, muutub inimene üksikuks ja eraklikuks. Ülitundlikkus, vastupidi, sunnib inimest kannatama kogu maailma valu pärast. See omakorda nõrgestab südant ega toeta sisemise rahu saavutamist.
Kuidas südant tugevdada?
Südant saab turgutada puhates. Süda igatseb panna tunded sõnadesse ja seda on parem teha segamatult. Stress, ülekoormus, nõudmised, pinge, ülikiire elutempo mõjuvad südamele hävitavalt. Tasakaalu taastamiseks on hea näiteks pärastlõunane puhkus kella 11.00 ja 13.00 vahel. Organikella järgi on see südame aeg.
Inimene, kelle süda töötab hästi ja tasakaalustatult, võib magada vaikselt ja sügavalt. See on tee meelerahu ja sisemise tugevuseni.
Süda armastab eriti roosat ja rohelist värvi. Kui palju on meie ümber suvel rohelust! Iseendaga saab kõige parema kontakti just looduses, roheluse keskel. Südant turgutavatest roosadest vääriskividest on juttu aga juba teises loos.
“Armastus on inimese parim käitumisviis, kus võidutseb kaastunne ja valitseb lahkus,” on öelnud Yogi Bhajan.