Tänane lugu räägib sellest, kuidas ma Otepää rüpest maiasmokkade paradiisi leidsin. Kui armastad samuti ootamatuid gurmee-elamusi, siis – läksime!
Otepää peatänaval jalutades jääb silma silt „Omatehtud koogid, saiakesed”, mis meelitab kiikama kollasesse puumajja. Ühel hilissuviselt sumedal laupäeval järgnesin ahvatlusele ja astusingi uksest sisse. Tundsin kohe, nagu oleks see üksainus samm üle ukseläve lennutanud mind justkui ajamasinaga aastakümnete kaugusele minevikku.
Otepää Elsa meenutab vana-vanaemade aegu
Avaras kohvikuruumis märkasin kõigepealt mitmeid erineva kuju ja suurusega, lilleliste laudlinadega kaetud laudu. Taolisi mööblitükke mäletan vana-vanaema aegadest ja see tekitas otsekohe sooja, hubase ja turvalise tunde. Kogu vanaaegne interjöör näis ütlevat, et olen jõudnud turvalisse paika, kus juhtuvad ainult head ja ilusad asjad.
Olin sel päeval tegelikult jätkamas oma „suveprojekti”, mis nägi ette Eestimaa kaunite paikade avastamist. Mõnusalt päikeselisel laupäevahommikul olime sõbrannaga tulnud mõttele, et läheks pistaks varbad õige Pühajärve vette.
Kuni kodused asjatoimetused tehtud said ja viimaks Otepääle jõudsime, tundsime, et käes on just õige aeg leida üles mõned maitsvad koogid. Kõigepealt nautisime silmailu Otepää käsitöökaupluses ja seejärel kutsuski Elsa meid endale külla.
Kondiitri- ja pagariäris asub maiasmokkade paradiis
Sel päeval, kui mina kohvikut külastasin, pakuti seal hernesuppi. Päris isetehtud, tummist hernesuppi (tead küll, nagu vanaema vanasti tegi!), mida võis supipotist ise võtta ja värske maitserohelise ning hapukoorega kaunistada. Kaunistasin ka võileiva maitserohelisega ära.
Koogiletis uhkeldavate tordilõikude sortiment lõi näljase ränduri pahviks: mida ma siit välja valin, kui tahaks kõike? Koogid paistsid samuti ehedalt-ja-päriselt-kodused! Šokolaaditorte vähemalt oli juba kahte sorti, valge ja pruuni šokolaadiga, lisaks erinevate marjade ja maitsetega magusat. Ja soolaseid pirukaid, mida võid (lisaks tortidele) ette tellida või kaasa osta, kui edasi Pühajärve avastama sõidad.
Kohv oli pagariäris samuti lausa itaalialikult hea. Ja ma vist ütlesin juba ühes oma eelmistest kohviku-lugudest, et mulle meeldib ilusatelt nõudelt süüa. Ajalehepaber ja puuhalud mind teist korda toidukohta ei meelita. Elsa pakkus toitu ilusatelt ja tervetelt nõudelt, mis ise olid juba vaatamisväärsus. Lisaks vana-vanaema-aegsetele tassidele armastan ma ka neid omapäraseid savist rooside ja marjadega kaunistatud tänapäevaseid käsitöö-nõusid.
Elsa osutus just niisuguseks saiahõnguliseks paigaks, kus sõbrannaga mõned mõtteseemned üheskoos kergemalt lendama puhuda. Jah, Elsa oli ka inspiratsiooni toitmiseks väga hea valik!
Ajaloo hõlma kergitades
Uurisin järele, et mõned aastad tagasi asus selles vanas puumajas raamatukauplus, kus pool sajandit töötas Elsa-nimeline naine. Tema järgi ongi pagariäri oma nime saanud. Kunagi väga-väga ammu olnud siin aga samuti pagariäri.
Hapukat sidrunitorti nautides meenus, et kunagi oli mu lemmikkuningaks Elvis – ja korraga mõistsin, et ta on seda tänapäevani. Vähemalt selles Otepää vanas kollaseks värvitud majas, kus kõlas lilleliste taldrikute ajastule sobiv nostalgiline muusika. Muusika sobis täpselt sellesse hetke, milles elasid aastakümnete tagused mälestused ja tänapäev ühteaegu.
Kus Otepää Elsa asub?
Kui sõidad Otepäält läbi, märkad kindlasti kollast maja peatänava ääres. Elsa aadress on Lipuväljak 8. Avatud on kondiitri- ja pagariäri, vähemalt suvehooajal, hommikul kella kümnest õhtul kuueni, pühapäeval viieni. Esmaspäeval-teisipäeval Elsa puhkab.
Eestimaal on teisigi meeldejäävaid kohvikuid!
Kui satud aga Võrru, siis on Katariina kohvik see koht, kuhu sa kindlasti peaksid minema! Katariinas saad umbes samasuguse elamuse nagu Otepää Elsas!
Ja kui armastad kanget kohvi ning isepäiseid kasse niisama palju kui mina, mine võlumaailma otsima ka Tallinna kassikohvikusse Nurri. Luba triibikutel argipäeva-väsimus minema nurruda!
Millal sina viimati Nuustakul käisid?
