Katariina kohvik – koht, kuhu sa lihtsalt peaksid minema!

Katariina kohvik

Katariina kohvik mähib siseneja juba trepil  ahjusoojade hõrgutiste aroomipilve. Ja küündib harmoonilise muusika abil hingeni välja. Kui tango vaikselt mängima hakkab, kustub igapäevamaailm meelest. Jääb ainult mõnus hubasus ja need tordid, mis vitriinis särades külastajaid tervitavad. Tordilõikude vahel ei oskagi valida, sest kõik tunduvad erineva iseloomuga maitsepärlid.  Minu taga seisvad naised lihtsalt naeratavad ja keelduvad järjekorras ettepoole minemast. Lihtsalt ootavadki, kuni ma kõik tordid silmadega ära söön. Viimaks saan ka taldrikule tüki kõige tumedamat roosat, mis on mustsõstardest. Ja suure pokaali omavalmistatud rabarberilimonaadi.

Katariina kohvik tort

Sõltuvus algab juba enne esimest suutäit

Katariina kohvikus algab niisiis juba ukselävelt täiesti iselaadi aeg. Selle loomisse panustavad ka eriliselt kaunid maalid seintel (seekord  Tiina Ojaste maalitud naised ja liblikad), millega muusika justkui  ühte sulandub. Ja roogadest paari sammuga ette ruttav lõhn. Nii et ma sätin nina iga kord selle laua suunas, kuhu midagi saabus.  Minu tordilõigus on aga lisaks mustsõstardele kindlasti veel midagi. Armastust, ma arvan. Unistusi. Ja headust.

Katariina kohvik maal 2

 

Vaatan, mida ümberringi laudadele asetatakse. Tummised supid juustukuhjaga, pizzad otse  Katariina köögi ahjust, kohevad kollased omletid. Sellist supiportsu ja nii palju juustu pole ammu enam söögikohtades kohanud. Olen juba kindel, et minagi ilma uue ja soolase maitsenaudinguta Võrust lihtsalt lahkuda ei saa. Ega saagi. Lähen jalutan Võru ümbruses ringi, imetlen Tamula järve ja tulen enne kohviku sulgemist uuesti siia sööma.

Või pigem maitsemeeli üles äratama värske, hõrgu ja mahlase aedviljanaudinguga ning taas piduliku  pokaalitäie hapuka rabarberilimonaadiga. Aga ma ei saa ikka minema. Sest ma tahan seda tangot lõpuni kuulata. Nii et palun enne teeleminekut veel üks  tõeliselt kvaliteetne, tume ja tuline kohv ka!

Kodune ja hea

Järgnev võib küll veider tunduda, aga ma lihtsalt pean seda ütlema. Et Katariinas serveeritakse toitu puhastel, uutel, tervetel ja kaunitel nõudel.   Mulle isiklikult tundub, et see asjaolu pole, näiteks Tartuga võrreldes, üldsegi mitte tavaline. Minule meeldib nõudelt süüa. Mitte puuhalgudelt, trükikirjadega küpsetuspaberilt või vanalt lõikelaualt. Seda vanamoodsat kommet ma muuta ei kavatse.

Katariina kohvik toit

Katariina rahustavat õhkkonda loovad  ka kohvikut käimas hoidvad hinged. Leti taga ja laudade ümber askeldavatel daamidel jätkub energiat suhelda võhivõõrastega nagu oma perega. Seletada muuhulgas, et Katariina kohvik on olemas olnud juba 26 aastat. Et tooraine on värske ja kohalik. Ja muudki. Kõike seda elegantselt, lihtsalt teeninduse käigus. Lisaks on muidugi “köögihaldjad”, kellel jätkub kannatust ka kõigi nende garneeringute taldrikutele sättimiseks.

Küsimata jäi, miks üldise ja ülikiire hinnakasvu poliitikaga kaasa pole mindud. Sest hinnad on siin samuti nostalgiliselt vanaaegsed. Kas kõik need pizzad küpsevad tõesti iseenesest või tasuta võluväe abil?

Korpidest ka

Märkan, et leti juures käib tihe kringlite-tortide tellimine ja kättesaamine. Pagaritooted letil ei anna muidugi rahu. Sest Katariina korbidki on ühed “päris õiged” korbid, tõelisest kohupiimast. Neil on õhulisust, täidlust, magusat hõngu ja kindlasti need tähtsad salajased komponendid ka veel. Mis lisaks tühjale kõhule täidavad ka näljast hinge.

Ma usun, et mina pole ainus, vaid pigem tavaline külastaja, kes ostab neid korpe nii: “Palun mulle kaks, ei, kolm, ei, hoopis kuus korpi! Ja neid kaneelisaiu ka sama!” Ja kes kõnnib edaspidi tänaval, nina saiakotti pistetud.  Et sel viisil argiellu naasmist veidi edasi lükata.

Katariina kohvik miljöö

Kus siis Katariina kohvik asub?

Ma arvan, et Katariina kohvik on üks Eesti armsamaid söögikohti. Kes tahab, vaielgu vastu, aga mina jään oma arvamuse juurde. Et saaksid seda väidet kontrollima minna, juhatan sindki kohale: kohvik asub Katariina alleel puumajas, teel Katariina kirikust Katariina II-le pühendatud pronksist kuju poole. Venemaa keisrinna ongi Võru linna asutaja. Veel edasi jalutades jõuab Tamula järve rannapromenaadini. Jalutuskäik renoveeritud kaunil alleel kulub ära nii enne kui pärast kõhutäit ja on samuti suurepärane elamus.

Katariina II