Lubasin, et kirjutan veel Las Palmasest. Võtan siin loos ka Gran Canaria reisimuljed kokku ja pajatan sellestki, mis juhtus vahetult pärast reisi ja miks selle reisikirja avaldamine venis. Kes tunneb huvi, mida teha juhul, kui teleteenuste pakkuja (näiteks Elisa) kiusama hakkab, siis see on õigel lehel.
Las Palmas de Gran Canaria
Jätkame Las Palmas de Gran Canaria avastamist. See on Kanaari saarte suurim linn ja Hispaanias suuruselt üheksas linn. Peale linna asutamist sõdisid kastiillastest vallutajad 5 aastat kohalike guantšidega. Parema lahinguvarustuse tõttu saadigi põliselanikest lahti.
Otsisime ka Las Palmases palme ja parke. Eelmisel aastal olime umbes samal ajal Tenerifel palme pildistamas. Kaart näitas, et Parque Doramas pidavat olema väga kena. Park on nimetatud guantšide sõdalase järgi, kes võitles kastiilia vallutajate vastu ja kahjuks kaotas nii oma elu kui Gran Canaria, mis liideti aastal 1483 Kastiiliaga. Needsamad vallutajad lehvitavad nüüd siin tema nimega. Julm.
Palmi sain pildile.
Läksime parki vaatama. Googel vist ei juhatanud õieti ja ma pole päris kindel, et me selle õige pargi üles leidsimegi. Seejärel hakkasime üles ronima mingist künkast, kus polnud aga keegi taimi hooldanud, maa oli kuivanud ja seega ei saanud siin ka õige park olla. Platoo oli hoopis ühe kodutu kodu. Tenerifel ei mäleta, et oleksime kodutuid ja kerjuseid kohanud. Gran Canarial oli neid aga päris palju. Gran Canaria tundus ka räpasem kui Tenerife. Turiste oli tohutult ja keegi ei nende ega iseenda pärast tänavaid pühkima ei hakanud. Annan teile ka igaks juhuks kohalike hoiatused edasi, et hoidke oma asjad enda ligi ja ärge midagi ripakile jätke. Nagu ikka turistipiirkonnas. See käib ka Tenerife kohta.
Bussiliiklus oli Gran Canarial hea, nagu ma juba varemgi mainisin. Lisaks sadamale paistab ka kollane linnaliini buss.
Minu arvates on Las Canterase piirkond ja rand Las Palmase parim osa. Rannapromenaad on üle 3 km pikk ja sellel on mõnus jalutada. Tuhanded teised turistid arvavad sedasama ja nii see jalutamise tempo väga kiire ei ole.
Kõigist neist poodidest ja söögikohtadest ei saa ka nii mööda minna, et ei astu sisse uudistama. Rannakohvikus istudes tuli jälgida, et mõni rannapall su taldrikule ei maanduks.
Päikeseloojangute pärast tasus siia tulla.
Las Palmase vanalinn asub Vegueta linnajaos
Ühel päeval sõitsime Vegueta linnajakku vaatamisväärsusi vaatama. Päev juhtus olema selle tõttu õnnetu, et Kanaaride muuseum ja Santa Ana katedraal olid pühade tõttu suletud.
Plaza de Santa Ana, katedraal ja ajaloolised hooned.
Vegueta linnajaos asub ka turg, Mercado de Vegueta.
Lonkida oli ikka tore. Püüdsin turistitänavat pildile saada võimalikult turistidevabana.
Keegi kirjanikuhärra.
Igal koeral oli nööri otsas kahejalgne, kes lisaks kotikesele oli varustatud ka veepudeliga. Kui neljajalgne oma lõhnakirjad maha jättis, siis kahejalgne uhas need veega minema. Nii muutus koera pingutus suht mõttetuks.
Õhtune tänavamelu. Mängiti palli, istuti kohvikutes, jalutati ja vesteldi.
Santa Catalina Pargi kuninganna Lolita Pluma
Lolita Pluma oli vabaduse sümbol. Ta oli armastatud ja boheemlaslik kunstnik, kes kaitses loomi ja oli turismi muusa. Santa Catalina pargi kuningannaks valiti ta aastal 1984. Kujuna ja kasside keskel seisab ta pargis ka praegu.
Mitmel korral, kui Santa Catalina väljakule jõudsime (sest selle lähedal asus bussijaam), ostsime Lolita Pluma nimelisest söögikohast koogid.
Reisi järelmõjud ja meeleolud
Iga seiklus ja reis muudab inimest. Tagasi ei tule enam sama inimene, kes reisile läks. Nii palju kogemusi ja elamusi jääb nende kahe vahele. Loomulikult mõjuvad puhkus, soe liiv, soolased ookeanilained, puhastav tuul kehale ja meelele hästi. Reisikogemused laagerduvad aja jooksul veelgi humoorikamateks. Reisipilte vaadates saab päris palju naerda. Külli pildistab siin, kuidas mina teda ja liiva pildistan.
Reisil olles muutud aga teadlikuks ka hoopis rohkemast. Sellel reisil oli aega tunda, milline on õige meeleolu, milline meeleolu on rajal, millel on süda, ja milline meeleolu on rajal, millel südant ei ole. Kui meeleolu on õige, siis juhtuvad asjad õigel ajal ja see juhibki uuele rajale. Gran Canaria laadis mind uuteks ettevõtmisteks.
Ookeanituul sosistas – kas tekib rõõmu, loomingut ja uusi reise juurde sellest, kui lasen endalt näpata energiat, aega, võimalusi ja kõike muud?
Foto on Külli tehtud.
Jagan teiega ühe vana naise tarku sõnu. Vana, tõsise trauma läbielamise tõttu tervise kaotanud naine, kellelt teda abistama pidanud inimesed näppasid tema isiklikke asju, sõnas: Ma imestan, kui väikesed inimesed. Varastavad vanainimese asju. Aga ju neil pole elus nii hästi läinud kui minul.
Ma tean oma esimesest Hispaanias käimisest alates, et see maa toob välja minu anded. Hispaania mäed räägivad mulle, et ülimalt vajalik on väljendada ja kasvatada oma andeid, sest nii on hea tunne südames. Mõtet on olla kohas, kui on heaolutunne, õige meeleolu ja kodutunne.
Tavaliselt ma kirjutan teile siia reisimuljed kohe pärast reisi. Seekord kulus 21 päeva, enne kui need ilmuma hakkasid. Pidin kõigepealt mitmete väljakutsetega toime tulema. Võin mitmeid näiteid tuua, toon ühe.
Elisa, Tele2 ja Telia võidujooks
Reisi ajal andis Elisa mulle teada, et minu paketi hinnale lisatakse nüüdsest 6€ juurde. Koju jõudes viisin end kõigi teleteenuste pakkujate teenustega kurssi, läksin Tele2 kontorisse ja tegin nendega lepingu. Nagu arvata võis, ärkas Elisa seepeale üles ja tegi pakkumise, mis oli 6€ hoopis odavam kui mu eelmine pakett. Ootasin ka Telia pakkumise ära, millel polnud ka üldse viga ja läksin vabandasin Tele2 ees. Ütlesin neile, et jään Elisa juurde ainult seniks, kuni nood jälle kiusama hakkavad.
Kas ma tundsin end hästi kogu selle jampsi käigus? Üldsegi mitte. Kuigi võitsin 6€/kuus ja Elisa kaotas oma ahnuse tõttu minu pealt koguni 12€/kuus, siis see mitmepäevane ajaraisk ei olnud seda väärt. Tundsin, et see on kaotaja-kaotaja olukord. Selle tõttu venis muu hulgas reisikirja avaldamine. Maandusin taas Eesti reaalsusesse. Maandumine tegi haiget.
Kes õngitseb keda?
Mida ma teada sain ja soovitan, kui teleteenuste pakkuja hakkab kiusama?
Minna otsekohe nende konkurendi juurde. Nende müügitrikid ongi üles ehitatud nii, et enne polegi võimalik paremat pakkumist teha, kui teie telefoninumber liikuma hakkab. Punkt. Lisaks teevad erinevad osakonnad erinevaid pakkumisi, haha. Oodake need kõik ära.
Ka konkurendil võib olla hoopis parem pakkumine. Näiteks sain teada, et Tele2-l on miniatuurne ruuter, millega saan töötada ka välismaal. Uurisin selle kohta ja hüvasti, senine pakkuja. Mul kogunes häid pakkumisi juba nii palju, et oleksin võinud neid ise müüma hakata. Soovite mõnda?
Sain ka lõpuks Telia müügiinimesele südamelt ära öelda, et aitäh viisaka suhtlemise eest! Sest suhtlus oli palju parem kui nende müügiinimesel 4 aastat tagasi, mil sain sõidelda, aga paremat pakkumist ei saanudki. Selle tõttu on Elisa 4 aastat minu arvel rikastunud. Aga see ei pea nii jääma. Tookordne Telia kõne on olnud siiani parim müügikoolitus – ere meeldejääv näide, kuidas ei tohi klienti kohelda.
Kokkuvõtteks ja lühidalt: ahnusega võib paljugi kaotada. Kindlasti lugupidamise ja lojaalsuse. Kiusamine võib panna kiusatava paremaid lahendusi ja võimalusi otsima. Lahenduste otsimine sunnib suhtlema ja võib nii viia kokku uute, heade inimestega. Teadmiste pagas suureneb ja see aitab omakorda näha uusi võimalusi.
Olen nagu kass. Võin nurru lüüa ja tervendada, aga reetmist ei andesta ja kui tunnen end halvasti, lahkun.
Soovin teilegi suurepäraseid reise sise- ja välismaailmas! Tulge ikka siia lugema ja lugege ka vanemaid lugusid üle, sest mõnikord ma leian häid mõtteid ja fotosid juurde ning täiendan oma loomingut. Patsutage endale õlale, et lugemisega nii kaugele jõudsite!
Patsutage nüüd teisele õlale ka!
Reisikirja eelmised osad:
London Stansted. Mis mul sinna asja oli? 1. osa
Gran Canaria. Las Canteras Atlandi ookeani kaldal. 2. osa
Poema del Mar, Mere Poeem. 3. osa
Gran Canaria mägine ja roheline süda. 4. osa