Loo pealkiri on tegelikult: Rae järve matkarada koos telkimisega mere ääres. Täna kuulete ja näete, kuidas ma oma uues telgis magamist katsetasin ja järgmisel matkapäeval Rae järve matkarajal karu nägin. Päikeseloojang Pärnu lahe ääres ei jää Hispaania omadele põrmugi alla.
Tolkuse rabas hakkas õhtu juba kätte jõudma ja loodusehuvilised suundusid mere äärde telkimiskohta otsima.
Mis te arvate, kas panin siia lõunamaise päikeseloojangu pildi? Ega te päris kindlad olla ei saa, enne kui ise Pärnu lahe äärde ei lähe ja järele ei vaata!
Kuhu ja kuidas minna telkima?
Pärnu lahe ääres on see kuulus Kabli rand ja kõiksugused muud rannad, mille tõttu pole seal kuigi lihtne omaette olla. Muidugi on tervitatav, et inimesed tulevad end loodusesse tasakaalustama. Ma ise soovitan teile seda kogu aeg, et minge omadega metsa! Pole aga nende süü, et mina ei tunne end rahvamassis hästi. Rahvamassis on mul tunne, nagu osa minust läheks seal kaduma. Selliste tunnete vältimiseks ja vaikuse kuulamiseks tõmbusime rannaäärest kõrvale ja leidsimegi mõnusa telkimisplatsi mustikametsas.
Kui näete metsas kuuse all kuuseokka värvi üheinimese telki, siis ei pruugi see alati mina olla. Võib olla ka mingi suur karvane Tolkus. Tal võib olla malakas padja all. Nii et ärge parem tulge uksele koputama. Aga kui telki valite, siis kaaluge Ferrino oma. Ma jäin üliväga rahule. See oleks ka klassikalisele Eestimaa padukale vastu pidanud ja samas sai katuse ära võtta kui tahtsid tähti vaadata. Või siis riputad taskulambi lakke ja ega palju kopsakam see majutus välja ei näegi kui jaaniussike. Annika püstitab koerakuuti, nagu sõber ütles, kui ma väikeseid pronksivärvi vaiu maa sisse vajutasin. Kokku pakituna mahtus telk kenasti suuremasse käekotti ära. Khmm, siit võiks tulla mulle nüüd veel miskit matkavarustust reklaami eest. Ahhoi?
Üheinimese telk on selles suhtes hea, et ei pea end süüdi tundma kui tahad, et keegi sind soojendama ei tuleks. Isegi rebane ei mahuks, või keegi. Ma fotot ei pane, muidu tulete otsima ja mida ma just ütlesin rahvamasside kohta?
Kui pole mitu aega enam telgis maganud, siis oled ikka natuke ärev. Ärkasin iga natukese aja tagant üles mõttega: kas juba hommik? Mingid hääled, hommik käes? Keegi krabistab, naabrid või, nüüd on küll hommik juba? Kui hommik viimaks saabus ja ära sai nähtud, siis oleks hea meelega end uuesti külili keeranud. Aga kus sa saad, vaja uutele radadele asuda.
Päikeseloojang mere ääres nähtud, öösel metsas telgitud ja matka-hommikusöök söödud, asusime uuesti ümbrust avastama. Suundusime Rae järve äärde, mis jäi samasse lähedale.
Rae järve matkarada Pärnumaal
Rae järve matkarada oli ka kõigest umbes 1,7 km pikk. Järve ääres oli väga kena ja siingi oleks saanud telkida, kuigi samuti mitte omaette. Väga paljud inimesed teavad, et siin on kena olla.
Peegeldused.
Järves on ujumisvõimalus, aga laugaste vastu see küll ei saanud.
Matkarada.
Tormasime kõik karule pai tegema. Minge vaadake, ta ootab arvatavasti tänaseni seal.
Kiiduväärne, et isegi nii lühike järve äärne rada on muudetud atraktiivseks ja meeldejäävaks. Tasub minna ja lapsed kaasa võtta – saab telkida, ujuda, matkata ja albumi jaoks huvitavaid fotosid klõpsida.
Veel üks vaatetorn, seekord Võrtsjärve külastuskeskuse juures
Kui ikka veel ei ole koju kiiret, siis enne Tartut võib teha lühikese peatuse Võrtsjärve külastuskeskuse juures. Süüa ära allesjäänud matkatoidu ja ronida vaatetorni fotonäitust vaatama ja järve pildistama.
Kuigi kahepäevane loodusmatk jääb lühikeseks ja alles nüüd tekkis tunne, et järgmise öö ma magaksin juba täiesti rahulikult, on see siiski palju parem kui end üldse mitte diivanilt püsti ajada. Uskuge mind, kui ise ka loodusehuvilisteks hakkate, siis sellest harjumusest te enam lahti ei saa, et seljakott on voodi all kogu aeg salaja ära pakitud. Seal need kadunud sokid ja vihmajope ongi.
Ma olen endiselt üliväga rõõmus, kui jagate minuga oma reisimuljeid ja pakute välja uusi huvitavaid kohti, kus ma veel käinud ei ole.
Reisikirja eelmised osad asuvad siin: