Tartu on suvel unine linnake, mis mõnel päeval siiski ärkab ja oma tühjana seisnud tänavad fantaasiarohkete ürituste ja rõõmsa meluga täidab. Kohe räägin, kuidas tänane Tammelinna kodukohvikutepäev minule mõjus ja maitses.
Ummikud Tammelinnas – kodukohvikutepäev tõi linnarahva tänavatele
Esiteks, ma ei arvanud, et selline sündmus nagu Tammelinna kodukohvikutepäev üldse nii populaarne on. Seni, kuni ma ähvardava ilmega tumesinise vihmapilve möödumise ära ootasin, vihmavarju välja otsisin ja esimesse kohvikusse jõudsin, oli melu tegelikult juba täies hoos ja suupisted otsakorral.
Mõned Tammelinna tänavad olid parkivate autode tõttu muutunud itaalialikult kitsasteks ja inimesed suisa ebaeestlaslikult rõõmsateks. Koduaedadesse kerkinud kohvikutes looklesid järjekorrad, lapsed kilkasid ja mängisid põõsaste vahel peitust. Isegi väike hasart tuli sisse, et kas mulle ikka jätkub neid kooke? Juhuu, ja jätkuski!
Mmm, tõeline tänavatoit!
Teiseks, ma ei arvanud, et peale kohvi, kookide ja saiakeste veel midagi pakutakse. Aga pakuti täiesti suuri praade, friikartuleid, salateid, suppe ja palju muud. Teate, need olid tõesti maitsvad elamused tammelinlaste köögist!
Kuna iga kohvik oli isemoodi vahva, siis kedagi eriti reklaamida ja teisi välja jätta ei taha, nii et ma riputasin loo algusesse plaani, et saaksid ise vaadata, milliste põnevate nimedega kohvikutes süüa tehti. Infot osalejate kohta ja selle kohta, mida põnevat veel Tammelinnas toimub, võid uurida ka Tammelinna Seltsi lehelt.
Igasse kohvikusse muidugi ei jõua (tegelikult jõudsin suht vähestesse – osalt selle tumesinise loodusnähtuse tõttu), aga kogesin seda, et Põdraonu BBQ praade kiideti kõvasti ja näiteks Karini kodukohvik pakkus ülihäid kooke ja pirukaid.
Oled näinud nii põnevat menüüd? Mina ei olnud:
Kodukohvikutepäev oli võimalus kuulata noori andekaid muusikuid
Kolmandaks veel: seda ma samuti ei osanud oodata, et lihtsalt tänaval jalutades saab elavat muusikat kuulata. Muusikuid tegutses mitmes aias, mis oli ühest küljest väga hea viis ennast ja kohvikut reklaamida, teisest küljest said möödujad hea tuju ja isegi tantsu keerutada.
Kontserdid toimusid näiteks Elavamuusika kohvikus ja veel ühes aias, mille nime unustasin ära, kuna muusika oli lummav (see võis olla kohvik Jupp kõige paremat suitsuvorsti). Panen siia pildi ja kui tunnete end ära, siis väga suur tänu elamuse eest:
Edu kõigile Tammelinna muusikutele, kui te juhtute seda lugu lugema!
Inimesed olid välikohvikute kujundamisega tõsist vaeva näinud
Kuulsin, et toitude ettevalmistamine oli kestnud vähemalt nädala, aga ma arvan, et välitelkide, laudade-toolide, grillahjude, koogilettide ja kõige sellisega möllamine võttis kindlasti hulga kauem aega. Lisaks veel reklaammaterjalide, õhupallide, nõude ja garderoobi (nagu näiteks täpilised põlled) ja muu taolise hankimine ning valmistamine. Mõnes aias oli lastele meisterdamisnurk, kiigud ja muud põnevat.
Kõik see näitab, et Tammelinnas elab ettevõtlikke ja andekaid inimesi!
Ja nüüd ma vaatan, et mul polegi panna siia rohkem pilte kookidest-saiadest, lihtsalt nii kiiresti said need söödud.
Mine järgmisel suvel ise maitsma, loodan et taoline üritus toimub ka viiendat korda! Sel juhul soovitan kodukohvikute tuuriga kohe varahommikul pihta hakata!
Mitte ei saa siin jätta veel märkimata oma lemmiksöögikohta Võrus, milleks on Katariina kohvik ja Tallinnas kassikohvikut Nurri. Mis parata, kui ma olen heade ja omapäraste kohvikute fänn!
Millises kohvikus oled sina saanud ägeda elamuse, mis püsib mitu aastat?