Aeg. Kellegi jaoks jaoks on see vool, teisele lend, kolmandale hoopis seisak. Kuidas sina oma ajaga ümber käid? Kas sa väärtustad seda? Kellasid ja nende pilte on kõikjal, aega ennast pole aga tegelikult keegi oma silmaga näinud ega käega katsunud.
Öeldakse, et aeg võib haavad parandada. Keegi ei tea, kui kaua selleks aega kulub ja kuidas ta seda täpselt teeb. Öeldakse, et aeg on raha. Kus aga müüakse aega juurde? Kas ajamasin teeb varukoopiaid? Ja milline aeg on praegu Tokios?
Miks on ajal meie elus nii oluline ruum?
Väidetakse, et aeg on ainult illusioon. Ometigi meie füüsilises igapäevareaalsuses ringi vaadates näeme kõikjal aja mõõtmist: telefoni ja teleri ekraanil, enamikul kodumasinatel, autodes jne. Me ka räägime ajast väga palju. Kuidas möödus tööaeg, kui kaua aega on jäänud puhkuse saabumiseni, kas on aeg hakata trenni minema, kellega koos veeta hommikusöögiaeg…
Ingliskeelse tekstikogu Oxford English Corpus põhjal läbiviidud uuringud näitavad, et inglise keeles enim levinud ja kõnes enimkasutatud nimisõna ongi „time”, aeg.
Ajavargad
Kurdetakse, et aeg kaob kusagile ja arusaamatuks jääb, kuhu täpselt. Keegi viidab aega, keegi lööb aega surnuks. Keegi varastab aega – näiteks sotsiaalmeedia. Kui sul on aega klõpsida oma facebooki kontot, siis ei saa väita, et sul pole aega meditatsiooniks. Või õhtusöögiks koos perega. Tunnistan, et sedagi lugu kirjutan sinu aja täitmiseks. Või ka sinu päästmiseks veel suuremate ajaröövlite küüsist – oleneb, milline vaatenurk valida.
Aja planeerimisest on saanud omaette teadus. Millega oma ärkvelolekuaega sisustada, mis on tähtis, mis vähemtähtis ja mis üldse ebavajalik? Kuidas mitte lasta röövida endalt seda hinnalist aaret, aega?
Aja planeerimisel võiks lähtuda lihtsast mõttest: suuna oma aeg ja tähelepanu inimestele, kes inspireerivad ja toetavad sind ning aitavad kasvada õnnelikumaks ja teadlikumaks sinuks. Sama põhimõte kehtib olukordade kohta. Ega sa unustanud kalendrisse märkida kohtumisi kõige tähtsama isikuga oma elus – iseendaga? Jätad sa iseendale piisavalt hingetõmbeaega?
Levinuimaks vabanduseks on saanud: mul pole aega. Kuna me kardame teistele välja öelda, mis on meie jaoks hinnaline ja mis ebaoluline, siis süüdistame selle asemel aega. Selline põhjendus on muidugi parem kui üldse mitte „EI” öelda. Samas võib näha, et need inimesed, kellel tõepoolest mitte kunagi millegi jaoks aega justkui ei olegi, saadavad korda ka kõige vähem. Oskus ajaga ümber käia on tõeline elamise kunst.
„Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega.” (Edward Young)
Igale asjale on oma aeg
Tehes õigeid asju õigel ajal, tuleb lõppkokkuvõttes vähem ümber teha ja aega ning energiat jääb rohkem alles. Näiteks seina ei saa enne värvima asuda, kui pahtel kuivanud on. Vastasel korral pead kõike jälle otsast alustama.
Taas tuntud tõde: on aeg nutta ja aeg naerda. Luba endale aega olla kurb, kui seda vajad, aga kindlasti ka rõõmustamiseks. Maali oma elupildile elurõõm! On ka aeg mäletada ja aeg mälestustel minna lasta, et muutustele avaneda. Aeg magada ja aeg üles ärgata. Õige aja pead ise ära tundma!
„Aeg ei loe midagi. Üks päev võib tähendada palju, ja hulk aastaid mitte midagi. Ainult seal, kus seisavad arengu viidapostid, on toimunud midagi, mis jääb.” (Manfred Kyber)
Hetkes elades on aega küllalt
Liblikas ilmselt ei mõtle, mida ühe kuuga kõike teha jõuaks. Tal pole selleks lihtsalt aega. Suvi on lühike, elu on lühike, üks päevgi on piisavalt lühike. Võib-olla on liblikal kasutamiseks ainult hetk, et kiusu pärast paksu mesilast õielt minema togida (oled näinud?) ja ise päikesele oma uhkeid tiibu näidata.
Hetkes elamisest on palju räägitud ja õigupoolest see ongi koht, kus aega ei eksisteeri. Pole mingit „enne” ega „pärast”. On ainult praegu ja siin. Just sellel punasel päevakübara õiel.
Aja pikendamise ja lühendamise nipid
Küllap oled need nipid elu jooksul juba selgeks saanud. Tead ju, et kui tahad aega venitada, siis tee midagi väga igavat. Näiteks hakka ootama järgmise aasta puhkusereisi. Või vastupidi, kui soovid, et aeg lendaks mööda, võta käsile mingi väga põnev tegevus. Alusta näiteks remondiga ja ürita samal ajal programmeerimist õppida. (Võib-olla see polnud nüüd parim näide. Programmeerimine võib aga olla põnevam, kui arvata oskad!)
Kuna meeldiv seisund muudab aja lühikeseks ja ebameeldiv seisund pikaks, võid kella vaadates oma heaolu kohta ise järeldusi teha.
Aja voolamine ei muutu aga kindlasti sellest, kuhupoole me kevadel ja sügisel kellaosuteid keerame. Selline tegevus tekitab ainult inimestele segadust ja pingeid. Nii et seierid võiks küll rahumeeli rahule jätta.
New City
Miks ma sellisel teemal täna mõtiskleda tahtsin? Korjasin siia kokku ja meenutasin ajast inspireeritud mõtteid, sest väga-väga armas inimene kinkis mulle ühe erilise ajanäitaja. Võin isegi öelda, et suunanäitaja. Sest iga kord, kui ma oma uut kella vaatan, tuletab see mulle meelde, et ees ootab uus linn. New City. (Keskmine sõna, York, jääb tavaliselt seierite taha varju.)
Samuti hoiab see meeles, et ka linn, kus ma praegu elan, muutub iga päevaga. Nii nagu inimesedki minu ümber (ja samuti ma ise) on iga päev uued. Kuigi aeg on illusoorne ja see võib venida, rutata ning paigal tammuda, toimuvad siiski kogu aeg muutused. See, mis pidevalt muutub, on meie seisund. Kui füüsilises maailmas valitseb meie üle aeg, siis spirituaalses maailmas saame oma seisundist teadlikumaks ja tunneme huvi, kuidas seda muuta. Parimal juhul koguni isekast, enesekesksest olekust tarkuse ja armastuse poole.
Tuleb õppida hindama aega, eriti aega iseendale. Ja märkama muutusi. Muutudes koos ajaga ei jää me ajale jalgu.
See lugu vastab ka kõigile neile teie küsimustele: „Miks sa kogu aeg kella kannad? (On ju ometi olemas telefon!)”
Ma ei tea, kas ajamasinal on rattad või kas ta teeb varukoopiaid. Déjà-vu tunnet arvestades…
Tokio peale mõeldes aga vaatan oma kella ja liidan kuus tundi.
Kuidas sina veedad iseendale lubatud aega ja milline on armsaim kingitus, mille saanud oled?
Tunnuspilt: Pixabay.