Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga

Ontika pankrannik

Tee, mis pidi mind pööripäevast jaanipäeva viima, kulges edasi Ontika pankrannikule ja Valaste joa juurde. Tegin pilte põnevatest kivimitest ja andsin ühele oma sõltuvusele hoogu juurde.

Päikesetõus mind Aa rannas äratada ei suutnud kuid sõbrad suutsid küll. Seega viisin taas ellu unistuse varbad vette panna, pakkisin magamiskoti kokku ja olin valmis edasi seiklema.

Ontika pankrannik ja Valaste juga

Vaade vasakule: need kivimite kihid siin alustasid kujunemist nelisada tuhat MILJONIT  aastat tagasi. Päriselt ka? Ajalugu on loonud nende miljonite aastatega siia hingematvalt kauni maali.

Valaste juga

Pildil on näha ka Valaste juga, mis on üle 25 meetri kõrge.

Alla randa saamiseks tuli ronida trepist. Võis arvata, et koera jaoks sellised metallist astmed kuigi mõnusad ei olnud.

Trepp Valaste joa juures

Kuidas ma kiviparadiisi leidsin

Ontika rannikul avastasin end kiviparadiisist ja selgus, et üks mu  krooniline sõltuvus on ikka alles. Kivid lihtsalt tahavad minuga igalt poolt kaasa tulla. Usun, et tegelikult ei vali inimesed omale kive, vaid kivid valivad “inimbussi”, millega reisida ja maailma näha. Minu sõltuvus ongi neid tegelasi ühest kohast teise sõidutada. Ja mitte ainult oma koju. Teistesse inimperedesse ka.

Võtke minult mu kivid ja… pole hullu, ma leian kohe uued. Seekord tahtsid kõik need kaasa tulla:

rannakivid

Tegin valiku ja toppisin kotti ainult nii palju kive kui trepist üles tassida jaksasin. Seega, umbes peotäie. Kindlasti ühe auguga kivi; ühe sellise, millel oli kuu ja husky (alguses tundus, et rebase) kujutis; kivi, mille mustrit võid vaatama jäädagi; kivi, milles sädelevad nagu öötaeva tähed; ühe südamekujulise valge ja veel mõned roosad. Mul on kõik reisidelt kaasa toodud kivid ilusti koju laiali paigutatud ja viimasel ajal hakkasin tundma, et neist tuleb juba kuidagi puudus. Nii et ma ei kahmanud niisama.

Mis või kes on trilobiidid?

Rannas jalutades avastasin kivinäituse, mille pildistamisele kulus muidugi aega. Sõber koer ja karja juht jõudis rannas pikema ringi teha ja oodata ka. Kividesse olid sellised kummalised mustrid, nagu järgneval pildil näha, jätnud trilobiidid. Need on üle kahesaja miljoni aasta tagasi (mõnikümmend miljonit siia-sinna) välja surnud lülijalgsed, keda leidub kivististe sees praeguseni.

Ehk leitakse tuhandete miljonite aastate pärast inimeste luidki kusagilt kivististest ja arutletakse, millega need olendid kunagi tegelesid…

kivid Ontika rannas

Kivinäitus on rannas avatud kõigile…

Ontika paekalda kohta peab veel ütlema, et nagu korralikule metsale kohane, oli seal olemas ka matkarada. Ja eriti mõnus, et Valaste joa parkla juures oli kohvik ja see oli avatud.

Ontika pank

Eestimaa ilu on sel korral päris palju inspiratsiooni andnud. Ja teekond pole ikka veel läbi!

Eelnevad lood asuvad siin:

Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres

Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada

Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand

Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas

Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe

Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad