Eestimaa matkarajad: Laeva soo

Soo on vaikne, puhas, inimvaba ja kutsuv. Soo avarus ja ajatus hüüab mind ikka ja jälle tagasi. Pärast seda, kui olin varbad eelmine kord turbasambasse pistnud, ei olegi ma sellest heaolutundest enam lahti saanud. Nii läksin ja tegin ühel päeval tiiru ka Laeva soos.

Alam-Pedja looduskaitseala

on piiratud mitmete jõgedega, koondab endasse soiseid alasid ja metsi ning aitab neid säilitada. Veider mõelda, et see endises Võrtsjärve nõos asuv ala oli veel pärast viimast jääaega, kõigest ehk sada sajandit tagasi üleni vee all. Laeva soo koos Selli-Sillaotsa õpperajaga asubki Alam-Pedja looduskaitsealal Tartumaal.

Kuidas kohale jõuda

Kohale jõudmiseks keera Tartu–Tallinn maanteelt Laeva teeristis, suure Valio Laeva meierei reklaami juures, Palupõhja küla poole. Tee hargnemise kohas hoia vasakule, et sa otse meiereisse ei satuks. Siit edasi logista veel seitse kilomeetrit tolmavat kruusateed.

Sõida kuni jõuad esimese autoparklani Sellil. Teise parklani, Sillaotsal, jääb siis veel 1,2 kilomeetrit. Võid alustada matkamist ka sealt, sest Laeva soo matkarada on kaare kujuline.

Elurõõmus naeratus sinistel huultel ja edasi

Kes alustab matkamist Selllilt, nii nagu mina tegin, veedab suvel  ilmselt mõne aja mändide all mustikavälu  lummuses ja kohtab teisigi siniste huultega matkaselle. Praeguseks on mõned pohladki juba punastama hakanud. Seega läks minul isegi soo serval asuva Suuretüki vaatetornini jõudmiseks, ütleme, vähemalt tund aega ära. Vaatetorni võib ka üles ronida, vihma eest varjule või rabafotosid klõpsima.

pooleldi punased pohad

Turbasammalde kuningriigi rohelisele vaibale

Soo servalt algaski laudrada, mis viis otse üle rohelise erinevates varjundites soomaastiku. Rabamätaste vahel ma kummikutest vett välja kallata ei viitsiks, aga selline mõnus rada, millel vahepeal istuda ja varbaid vabatahtlikult turbasamblas jahutada, oli ikka väga viis. Lühikasvuliste kaskede ja rabamändide vahel kaunistasid kohevat soovaipa kanarbik ja muud rabataimed.

Laeva soo laudtee

Matkates võis silmata ka raja kõrval asuvaid, rabaelu tutvustavaid infotahvleid. Lugesin neilt, et rada läbis nii madalsoost arenenud siirdesoo, mis sügisel jõhvikatest punetab ja ka kõrgsoo ehk raba, mis omakorda on turbasammalde kuningriik. Ma arvasin juba mitu aastat ka seda, et murakad on ammu välja surnud. Nüüd üllatusin – nad polegi.

Soode ja rabade erinevusest ja turbasamblast kirjutasin varem Valgesoo matkaraja loos.

Suvel hullutab möödujaid oma lõhnaga sookail ja seda ma ei soovita eriti korjata, kui hommikul peavalu ja paistes näoga ärgata ei taha. Sookail on väike tagasihoidlik taim, aga suure mõjuvõimuga. Mõju on tunda juba siis, kui tema läheduses pikemalt istuda või mustikaid ja sinikaid korjata.

Selli-Sillaotsa matkarada

Soo lubab kuulata pisikeste lindude vidinat ja  sookurgede hõikeid

Maatskink on tilluke soosaar, millel kasvavad põlised männid. Kevadeti pidavat siin näha olema tedrekukki ja isegi kaljukotkast. Selles paigas on ka inimestel hea jalgu puhata, piknikku pidada ja valjuhäälsete sookurgede lendu jälgida.

Kõrgepalus, ehk soosaare rabamännikus, lugesin infotahvlilt ideed, et peale metsise, sookailu, pohla, kanarbiku ja hanevitsa võiks üles leida ka rästiku. Pean ütlema, et seda viimast ma eriti üles leida ei tahtnud ja nii ta jäigi oma peidukasse. Vaatasin igaks juhuks lihtsalt tähelepanelikumalt jalgade ette.

Et männikus varbaid mudaseks ei saaks teha ja võib-olla ka, et rästikutel soojem peesitada oleks, oli metsarada  kaetud värske hakkepuiduga.

Selli-Sillaotsa õpperada

Raja viimane lõik kulgeb kruusateel, kui just soo kaudu tagasi ei taha minna

Kolm ja pool kilomeetrit soomaastikul ja männimetsas loogelnud matkarada jõudis viimaks maanteele välja ja ühest autoparklast teise jõudmiseks tuli veel üle kilomeetri kruusateel vantsida. Aega tuleks selliseks rännakuks varuda vähemalt poolteist kuni kaks tundi, aga minul kulus kõigi peatuste tõttu küll vähemalt pool päeva.

seen sambla sees

Soo imeb endasse liigsed emotsioonid

Soos ja rabas võid hoomata, mis on tegelikult tähtis ja mis asjatu ning mõttetu. Nagu hooletuid hulkujaid, imeb soo minu arvates endasse ka rabelevaid emotsioone. Rabas võid üles leida rahu ja tasakaalu.

Enne suuremate otsuste langetamist või siis, kui tahad oma elupildile kaunemaid värve ja helisid, võid veeta aega soomaastikku imetledes. Vaikus võib sosistada sulle ootamatuid vastuseid.

Kui vabalt sa tegelikult hingata võiksid?

soo taimed

Kui soovid suvel jõudu koguda teisteski kaunites paikades Eestimaal, tutvu näiteks nendega:

Eestimaa matkarajad: Meenikunno

Eestimaa matkarajad: Tilleoru

Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja

Eestimaa matkarajad: Valgesoo

Eestimaa matkarajad: Männikjärve

Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad