Zadar on Horvaatia rannikulinn, mis tervitas mind maheda suvetuulega. Oktoobrikuine suvi! Randades sai ikka veel ujuda, turult võis osta värskeid aedvilju ja loodus oli muidugi üliväga kaunis. Kohe räägin teile pisut reisimuljeid, et teaksite ka oma reisiplaane sättida.
Väljamaale reisida on odavam kui kodumaal arveid maksta
Eestis on teadagi kuidas – hallad maas ja ülemõistuse üüratud arved postkastis. Keeldusin tarbimast eluks vajalikke või mitte niiväga vajalikke teenuseid, osalemast järjest kiireneval hinnarallil ja ostsin piletid inimsõbralikumasse paika. Ühel hilisõhtul maandusin linnas, millest kuulsin esimest korda vist alles poolteist nädalat tagasi, kui pileteid ostsin – Zadar.
Päikeseline Zadar Aadria mere rannikul
Zadari lennujaama ees on kohe bussipeatus ja siit saab odavalt ja kerge vaevaga linna. Isegi hilisõhtul. Siin on muidugi ka autorendi firmad, mis on veelgi mugavam: istu autosse ja vura oma äranägemise järgi maad avastama. Ma olin üksi, seega ilma kaardilugejata, ja panustasin ühistranspordile.
Aadria mere rannikul Dalmaatsias asuv Zadar on lähtepunkt, millest saab edasi kas järgmise lennuga, laevaga, bussiga või nagu juba öeldud, rendiautoga. Mina läksin kõigepealt linnaga lähemalt tutvuma.
Turule ja vanalinna
Kõigepealt leidsin muidugi üles hosteli ja hommikul ka vanalinnas asuva kohaliku turu. Sealt ostsin sõbralikelt naistelt salatikraami, pirne ja väikese pudeli kellegi kodus valmistatud oliiviõli. Ma suurt õlipudelit ei soovinud, nii et otsekohe leiti tilluke pudel ka. Horvaatias kasvab palju oliivipuid ja kodust oliiviõli saab siit ikka. Hosteli kööginurgas poputasin end värske suvise salatiga.
Zadari majade aedades polnud oktoobris kartulid veel õitsema läinud ja kapsad olid ka alles kasvueas. Mitmes saak neil siin aasta jooksul juba on?
Põhiliseks vaatamisväärsuseks oli poolsaarel asuv vanalinn, mille kitsad tänavad oli põnev läbi uurida.
Mitmes kohas müüdi maitsvaid pirukaid ja saiakesi. Seda ei saanud ütlemata jätta. Eestis püüan neist hoiduda. Samuti on siin hulk kohvikuid ja restorane ja kui hästi läheb, leidub mõni abivalmis kass, kes aitab sul kalatoite süüa. Mind aitas üks mustakarvaline viisakas kass.
Väljakud ja kohvikud.
Nagu ikka mägistel aladel, on selleski linnas mitu tasandit. Vanalinn paistab seal allpool ja vanalinna valvavad mitmed väravad.
On ka kena rohelusega parke ja palme!
Vanalinnas võib loomulikult kohata aja lugu ehk üsna vanast ajast pärit ehitisi ja lugusid.
Ja sild vanemast linnast uuemasse linnaossa.
Päikeseloojang ja mereorel
Vanalinnas käiakse mere ääres vaatamas päikeseloojangut ja kuulamas mereorelit. Viimane on Horvaatia arhitekti Nikola Bašići looming, kivist astmetes on avad ja veealused torud, mille kaudu astmete all loksuvad lained ja tuul justkui orelit mängivad. Nii et siin kostub kogu aeg selline looduslik orelimuusika.
Kaldapealsel oli väga ilus jalutada nii päeval kui ka õhtul ja kuigi rahvast oli ka palju, olid kõigi vastutulijate ja möödaminejate näod rõõmsad.
Veel üks üksildane, merekarbiga päikeseloojangu ajal rannas.
Pink nagu klaveri klahvid. Tõesti musikaalne kaldapealne!
Rannad olid siinkandis kiviklibused, aga vesi oktoobris veel soe. Üks hea rand ujumiseks oli kohe bussijaama lähedal. Seljakott seljast ja merre! Mööda rannikut edasi kõndides või sõites avastab ujumiskohti ilmselt piisavalt.
Zadar on linn, mille Horvaatiasse tulles üle võiks vaadata. Kasvõi mõned tunnid kaldapealsel jalutamist ja meretuule nautimist!
Zadar vaadatud, oli plaan minna loodusele veelgi lähemale, rahvusparki. Vaadata järvi, koski ja trampida läbi mõned matkarajad. Sellest räägin järgmises loos, juba üsna varsti.