Veneetsia on unistuste linn, kus peaks korra elus ikka ära käima … enne kui roiskvee lained linna kohal kokku löövad. Romantiline Veneetsia, mida kõike selle kohta on kirjutatud. Pajatan teile isegi ühe legendi. Veneetsia on tõesti eriline selle poolest, et linna tänavatel sõidavad gondlid.
Tenerifelt tagasi hakkasime tulema vana tuttava Ryanairi lennuga, sest Novatoursi abil oleks pidanud kaks korda rohkem oma sajalisi tuulutama. Ryanairiga lendamisel oli ka see pluss, et kuna saabusime Treviso lennujaama, siis saime Veneetsia ära näha. Nagunii küsitakse pidevalt, et kas sa Veneetsias oled käinud. Oo, Veneetsia, jaa, Veneetsia, sinna peaks minema. Ühel päeval saigi üle vaadatud, millest nad kõik räägivad.
Tegelikult mõtlesime juba lennukis, et tahaks Tenerifele tagasi ja teeks vähemalt ühe sama pika puhkuse veel. Veneetsias oligi hoopis külmem ja hallim. Põhimõtteliselt nagu Eesti ilm samal ajal. Ei mingit suvekleiti ega sandalette. Õnneks asus ööbimiskoht kohe Treviso lennujaama vastas, nii saime mugavalt pagasist lahti ja bussiga otse Veneetsiasse põrutada.
Veneetsia roiskveekanalid
Veneetsia pidavat aeglaselt vee rüppe vajuma ja aeg-ajalt olevat tänavad veega üle ujutatud. Seekord oli päikeseline aprilli-ilm ja tänavaplaadid täiesti kuivad.
Kenad värvilised majad ja kanalitel väga tihe liiklus.
Panime mööda kitsaid tänavaid keskuse poole uhama. Minu arvates nägid majad välja, nagu uhaks vesi neist pidevalt üle. Kui maja vundament on kogu aeg vee sees, siis ma ei saa küll aru, mis hallitus see selline on, mis maja üle ei taha võtta. Miskipärast tundsin, et ei tahaks neid tubasid lähemalt vaadata.
Mõned gondlid meenutasid surnukirste, lihtsalt selline moodne surmakultuse stiil, aga täiesti võimalik nende sõiduriistade abil linnas liikuda. Ma ei tahtnud proovida, süda kiskus niigi pahaks. Mõtlesin, et pole piisavalt vett joonud, aga Külli ütles, et selle eest on reisiselle küll hoiatatud, et roiskvee hais võib siin iiveldama võtta.
Keegi pääseb nii kuiva jalaga koju.
Veneetsia armastuslugu
Meraviglie silla lähedal elanud kord pere, kus kasvas seitse tütart. Kuus neiut olnud kenad ja võluvad, seitsmes, Maria, aga üldse mitte. Seetõttu jätsid kohalikud poisid Maria täiesti tähelepanuta.
Perekonna majas ringi liikuvate rikkurite seas olnud üks kena paadiomanikust noormees, kes samuti Mariat eiras. Seda noormeest hakanud aga kimbutama mitmed haigused ja ebaõnnestumised. Taibukas, nagu ta oli, hakkas ta kohe oma hädade põhjuseks pidama needust, mille küllap Maria tema peale oli pannud – sest Maria pidi ju ometi olema kade õdede edule!
Nii tõtanudki paadiomanik õdede maja juurde, et nõiaga arved klaarida. Silla juurde jõudnud, näinud ta aga aknast nutvat Mariat, leidnud neiu olevat kauni ja armunud temasse. Noormees tõtanud tüdruku juurde, kõnelenud temaga ja olnudki võlutud tüdruku siirusest ja kaunitest sõnadest.
Loomulikult nad abiellusid, noormees sai kohe terveks, Maria muutus kaunitariks ja nad elasid õnnelikult koos 68 aastat!
Foto on illustratiivne ning ei pruugi kujutada sama silda, kuigi on üsna sarnane!
Suurejooneline piazza San Marco
Tunglesime tohutus turistide summas, et Püha Markuse väljakule jõuda. Tänavate rägastik oli tõesti esmaklassiline ja eksitav. Võib-olla harjuks ära, kui linnas mitu päeva veeta, aga esimesel päeval ma olin täiesti desorienteeritud ja tundsin ennast väga ärakadununa. Tänavatele palju inimesi kõrvuti ei mahtunud, seetõttu tunduski, et turiste on maru palju. Linn on lihtsalt uudishimulike jaoks liiga väike.
Kas iga pere on teinud ukse vastavalt oma pereliikme mõõtudele? Mõttekoht.
Ajalugu seega annab siin avastada. Kelle aja lugu? Võib-olla saaks muuseumist rohkem teada, aga kahjuks ei jäänud aega selle külastamiseks.
Basilica di San Marco. Veneetsia Püha Markuse kirik. Väga uhke. Siin asub ka muuseum. Basiilika marmorpõranda all asuvat krüpt. Veneetsias on maa-alused ruumid ja krüptid ning huvitav, kes neis ennast võivad peita ja mis seal toimub või on toimunud. Tegelikult, las ta jääda, ma ei tahagi seda teada.
Avaram koht bussijaama lähedal, kus oli rohkem ja puhtamat õhku. Iiveldus läks tasapisi üle.
Kuulus ja kaunis Murano klaas
Murano kuulus klaas on väga ilus. Kui kellelegi on vaja kingitusi tuua.
Või igasugused muud kulinad-kõlinad.
Ja siit need maskid tulevadki. Veneetsia karneval toimub veebruaris.
Kõige lõpuks kohaliku kassi pilt ka. Töötas suveniirikioskis.
Veneetsia on tõesti omaette nähtus ja mul on hea meel, et see nähtud sai. Muidu oleks võinud jääda elu lõpus kripeldama. Kui peaksin sinna veelkord sattuma, tahaksin käia muuseumis ja sõita teistele saartele. Aga pole absoluutselt midagi katki, kui ma selle asemel avastan uue sooja kliimaga vulkaanisaare.
Tenerife reisikirja eelmised osad asuvad siin:
Mida ühist on Beverly Hillsil ja Tenerifel. 1. osa
Loro park, pingviinid ja delfiinid. 2. osa
Vulkaan El Teide ja Masca küla. 3. osa