Läbi aegade on inimesed kiindunud mürgistesse ainetesse, püüdes iseend ja oma lähedasi teise ilma saata. Kui aga sina oled üks neist, kes endast hoolib, siis mida sa peaksid teadma sellise närvimürgi kohta nagu elavhõbe, et elada tervemana?
Kirjutan seda lugu ühest inimkonna suurest kirest ja sõltuvusest, milleks on surra mürgistustesse. See on minu täiesti subjektiivne arvamus, aga viimasel ajal tundub mulle järjest rohkem, et näiteks elavhõbe on maailmas jätkuvalt ja äärmiselt populaarne.
Täna ma imestan tõsiselt, et minu koduplaneedil elab veel kalu ja kasvab taimi. See on ka üks põhjusi, miks ma oma vaba aega allikate, soode ja merede läheduses veedan. Et viimased kalad ja taimed veel ära näha.
Oli see lause nüüd nali või mitte, kes teab?
Kas elavhõbe on ikka päriselt hõbe
Elavhõbe tundub ilus ja läikiv ning liigutades veerevad vedelad hõbedased tilgad imekiiresti. Selle tõttu ongi seda ainet nimetatud vedelaks hõbedaks ja mütoloogiast tuntud väleda Mercuriuse järgi antud nimetus merkuurium, inglise keeles Mercury. Elavhõbeda keemiline tähis on Hg ja hõbedaga pole sellel ainel mingit tegemist.
Elavhõbe esineb küll looduses, enamasti aga mineraalide koostises. Kuumutamisel muutub see värvituks, väga mürgiseks gaasiks.
Miks elavhõbe ei ole nunnu mänguasi
Elavhõbedaga ja selle ühenditega on mürgitatud muu hulgas mitmeid valitsejaid ja teadlased on vabatahtlikult selle ainega mängides oma elu lühikeseks jätnud.
Aastasadu määrasid arstid patsientidele elavhõbedajooke ja -salve peaaegu kõigi terviseprobleemide puhul, põlvevalust süüfiliseni. Patsiendid selliste arstide vastuvõtule teist korda tõesti enam ei ilmunudki. Kas kõige parem viis tõbedest vabanemiseks on patsiendid lihtsalt teise ilma saata?
Elavhõbeda aurud on tunduvalt mürgisemad kui metalliline vedel Hg. Peale selle on mürgised teisedki elavhõbeda ühendid. Inimesed, loomad ja kalad omastavad ka veest elavhõbedat väga hästi.
Kuidas elavhõbe mõjub sinu tervisele ja elueale
Mida uudistes ei räägita, on see, et elavhõbe on tugev närvimürk. Hg kahjustab kesknärvisüsteemi, aju, kopse, neere, südant, kilpnääret, seedeorganeid ja võib tekitada sünnidefekte.
Mürgistus väljendub esialgu meeleolu muutustena, mälu nõrgenemisena, unetusena, masendusena, ärrituvusena, psüühikahäiretena, depressioonina, kontrollimatute värinatena, hallutsinatsioonidena, nägemis- ja kuulmishäiretena, kaalulangusena, jne.
Elavhõbedaga kokkupuude võib põhjustada nahaärritust, igemepõletikku, köha, valu rindkeres, õhupuudust, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust. Raskekujuline elavhõbedamürgitus lõpeb surmaga.
Elavhõbe on vastutav Alzheimeri ja Parkinsoni ning mitmete muude tõbede eest.
Organismi kogunenud elavhõbedat eemaldada on väga raske. Elevhõbe ja selle ühendid kogunevad ja jäävad püsima eriti rasvkoesse ning väljuvad väga aeglaselt neerude ja jämesoole kaudu. Neerudesse kogunenud elavhõbedaühendid põhjustavad väga tõsiseid neerukahjustusi.
Organismi kogunenud elavhõbedaühendid kahjustavad ka järeltulevaid põlvkondi.
Kuidas kübarsepp siia puutub
Oled lugenud Lewis Carrolli raamatut “Alice Imedemaal”? Mina pidasin jaburat kübarseppa ainult elava fantaasia sünnitatud tegelaskujuks kuni lugesin raamatu “Keskkond ja keemia”, mille autorid on Hergi Karik ja Karl Kristjan Kuiv, peatükist “Olmekemikaalid võivad olla mürgised”, seda:
“Veel möödunud sajandi algul oli kübarategijate kutsehaiguseks elavhõbedamürgistus, sest nad vormisid kübaravilti elavhõbedasoolade lahusega. Immutamisel ja vormimisel tungivad aga elavhõbedaühendid naha kaudu organismi ja põhjustavad kroonilist mürgistust.”
Soovitus: ära proovi vanakraamiturul vanu kübaraid pähe!
Enamust 19. ja 20. sajandi vaimuhaigusi põhjustas elavhõbedamürgistus, mida omakorda raviti elavhõbedasegudega.
Kuidas elavhõbe tänapäeval meie igapäevaellu saab
Elavhõbe pole ainult hullude kübarseppade ja teadlaste teema. Igaüks meist puutub sellega kokku järgnevatel viisidel:
• Põlevkivikütuse põletamine elektrijaamades paiskab mürke õhku.
• Hammaste amalgaamplommid, mis on õnneks viimastel aastatel keelatud. Miskipärast ei nimetata asju enamasti õigete nimedega ja elavhõbedaplomme kutsutakse hellitavalt hõbeplommideks. Mõned nn hõbeplommid jõuavad ka krematooriumisse. Kas ma juba ütlesin, et elavhõbeda aurud on mürgised?
• Olmejäätmed, nagu vanad patareid, purunenud kvartslambid, elavhõbebaromeetrid ja -termomeetrid, elavhõbedaaurudega töötavad lambid, s.t. päevavalguslambid, säästulampide pirnid. Elavhõbedat kasutatakse elektriseadmete ja juhtmete valmistamisel.
Kuidas kraadiklaasi purunemise korral elavhõbedat kokku korjata, et imetillukesed tilgakesed ruumi aurustuma ei jääks, võid lugeda Terviseameti lehelt.
Peeglite kattekihtides võib samuti leiduda elavhõbedat. Soovitus: ära hoia kodus vanu ja katkisi peegleid.
Olen varem kirjutanud, kuhu jäätmed viia ja kuidas vanadest asjadest vabanemine meid mõjutab. Jäätmejaamas võid üllatuda mürgiste olmejäätmete koguse üle.
Uskumatu, kui palju tekib “arenenud riikides” keskkonnaohtlikke jäätmeid, mida püütakse ka teistesse (näiteks Aafrika) riikidesse sokutada. Ära looda, et mürkkemikaalid, mis Aafrikas või Aasias vaikselt põhjavette imbuvad, ühel päeval sind või su lapsi ei mõjuta.
• Keemiatööstused ja laborid. Mul ka polnud varem aimugi, kui palju need raskmetalle armastavad.
• Elavhõbedasooli võivad mõnikord sisaldada ka nahka valgendavad ja antiseptilised kreemid. Uuri pakendeid hoolikalt.
• Väikesed kullakaevandused ja tööstuslikud protsessid. Elavhõbedat on kasutatud kulla kaevandamisel. Võid ise lugeda, kuidas 150 aastat tagasi elavhõbedaga saastunud pinnas mürgitab ka teisi piirkondi vähemalt 10000 järgneva aasta jooksul ja kuidas käib kulla kaevandamine elavhõbedaga.
Valus teema – vaktsiinid
Mõnedes vaktsiinides (näiteks gripi-, B-hepatiidi ja difteeria-teetanuse-läkaköha vastastes) võib olla elavhõbedat sisaldav tiomersaal kasutusel säilitusainena. Mõnedes maades on sellised vaktsiinid praeguseks keelatud, mõnedes mitte. Tänapäeva lapsed saavad suure hulga vaktsineerimisi ja kas ma juba ütlesin, et elavhõbedal on omadus organismis koguneda?
Mida uudistes üldse ei räägita, on see, et vaktsineerida peaks olema võimalik ka vaktsiiniga, mis ei sisalda elavhõbedat.
Kas sinu toit on sulle ravimiks või mürgiks?
Kirjutasin juba, et inimesed, kalad ja karploomad omastavad elavhõbedaühendeid veest väga hästi. Selle tõttu on ohtlik juua saastunud vett ja süüa ka mereande ning kalu, kelle kehas leidub suurel hulgal neid mürgiseid aineid. Süües ka madala elavhõbedasisaldusega kalu suurel hulgal, võib inimene siiski saada mürgistava koguse just sellel põhjusel, et see raskmetall koguneb ja jääb organismi püsima.
Ka mõnedel seentel, eriti šampinjonidel, on omadus koguda endasse elavhõbedat ning seda ainet võib leiduda ka puu- ja juurviljades ning ülejäänud toidus.
Veidi ka seksuaalsusest, et sa püsiksid lugemas
National Geographiku andmetel on Florida Gainesville Ülikooli teadlased leidnud, et tööstusliku protsessi tagajärjel elavhõbedaga saastunud toitu söönud metsiku valgeiibise isaslindudel on märgatud kummalist homoseksuaalset käitumist.
Mis juhtus Jaapanis Minamatas
Aasta oli 1953 kui Jaapanis Minamata asulas ja ümbruskonnas haigestusid ja surid ootamatult inimesed, loomad ja linnud. Alles 1968. aastal tunnistati, et Chisso korporatsiooni keemiatehas juhtis oma elavhõbedat sisaldavad jäätmed merre. Metüülelavhõbe jõudis kalade ja karploomade kaudu ka inimeste toidulauale. Tuhandeid inimesi tapnud mürgistust hakati kutsuma Minamata haiguseks.
Mida iseenda tervise heaks teha
Kui sa arvad, et sinu kehas ega kodus sellist ainet nagu Hg ei ole, loe eelmised lõigud uuesti läbi.
Tänapäevases saastunud keskkonnas on toksiliste ainete kõrvaldamine kehast tervise seisukohalt igal juhul hea mõte. Väga oluline on immuunsüsteemi tugevdamine ja seedimise parandamine, et aidata organismil saastatusega toime tulla.
Anthony William soovitab oma raamatus “Meditsiinimeedium” keha puhastamiseks toksilistest raskmetallidest järgmisi toite:
odraorase mahlaekstrakti pulber, värske koriander, metsmustikad, merevetikad nagu spirulina ja Atlandi punavetikas.
Pikema aja jooksul peaks iga päev sööma kõiki neid toite või vähemalt kahte-kolme neist.
Ecosh soovitab raskmetallidest vabanemiseks veel sibulat ja küüslauku, peterselli, mikroelemente seleen ja tsink, jt.
Elavhõbe on kogu loodusele sajandeid ainult surma toonud, olles siiski jätkuvalt populaarne
Keskkonnaagentuuri andmetel septembrist 2018 on elavhõbeda heide Euroopas endiselt probleem.
Tsitaat sellest artiklist: “Eesti veekogumitest on eri aastatel elavhõbedat elustikus üle piirnormi leitud enamikes rannikuvee kogumites ja osades jõgedes, järvedes. Sarnased tulemused on kõikides Läänemere riikides.”
Elavhõbe ei kao mitte kusagile, see erakordselt püsiv aine võib tuhandeid aastaid meie planeedil ringelda.
Et aga elavhõbeda tekitatud probleeme lahendada, tuleb neid kõigepealt endale teadvustada. Tuleb nimetada asju õigete nimedega ja oma tervisest ja heaolust lugu pidama hakata.
Nähes ja kuuldes kõiki surmavaid tõendeid, ei suuda inimesed tänapäevani justkui uskuda, et elavhõbe on kõigele elavale surmavalt mürgine. Küsimusele: elavhõbe või sina – kumb elab kauem, on ainult üks vastus. Sinul ega minul pole elavhõbeda vastu mitte mingeid erilisi šansse.
Arvestades sellega ma eriti ei loodagi, et käesolev lugu midagi muudaks. Teinekord juhtub aga imesid ja kui kasvõi üks lugeja teadlikumaks muutub, pole kirjatükk tühja läinud.
Mida sina puhtama maailma heaks kohe täna teha saaksid?