Täna räägin, kuidas ma Tartu külje alt Vooremäe terviserajad avastasin ja külma trotsides metsa jalutama läksin. Nagu ikka, leiad siit ka hulga fotosid. Seekord ühendab neid: korralikult lumine talv.
Külm ilm ei ole tegelikult üldse minu teema ja üksi ma poleks elusees läinud kusagile, kus suusatajad ringi vuhistavad. Sest suusatamine pole ka üldse mitte minu lemmiktegevus. Talvel magaksin mina hea meelega talveund ja sööksin tühjaks kõik oma suvel varutud meepurgid. Pole võimatu, et ma algkooli suusatundidest olen kaasa saanud mõne allasurutud trauma, millega mul hiljem pole olnud aega tegeleda. Küll aga ei tahtnud ma seekord sõpradest maha jääda ja sikutasin siiski talvesaapad jalga, paksud kindad kätte ja lubasin ennast lumehangede vahele sõidutada. Mõnikord kaalub hea seltskond lumeuputuse üles ja salamisi lootsin isegi, et ehk saan mõne kuuseoksa metsast kaasa tuua.
Vooremäe suusa- ja kelgurajad
Fotosid on tagantjärele jälle ilus vaadata. Mägisel maal (hahaa, Eestimaa kohta tõesti!) pidi aga hoolega ette vaatama, et uljad suusatajad ja kelgutajad sind jalust maha ei niidaks. Eks nad muidugi võib-olla omaette kirusid, et hoopis mina neil teel ees tatsasin. Õnneks olid rajad piisavalt laiad, et kõigil ruumi oleks. Suusatajate meeleheaks keerasid omapäi matkajad aga peagi suurelt rajalt kõrvale, hangedesse sumpama. Lumi ja külmalt särav päike oli tõesti väga ilus. Kujuta ette, kui see lumesahmakas otse kraevahele pudeneb.
Kas teie teate, misasi on tulepulk?
Fotode tegemise vahepeal katsetasime, kas saame metsas lõkke põlema, ja saimegi. Seekord tikkudega, aga lihtsalt huvi pärast ostsin ka tulepulga, nii et järgmine kord saan seda katsetada. Soovitan. Tikud võivad lume sees läbi vettida. Varem ma ei teadnudki, et selline asi nagu tulepulk üldse olemas on. Lõkkeaseme kustutasime lumega ka kenasti ära, juhul kui te juba näppu hakkasite viibutama, et metsad on niigi hõredaks raiutud, nüüd sina ka siin veel oma lõkkega. Ühtegi sädet ei läinud kaotsi, ausalt.
Kus Vooremäe terviserajad asuvad
Vooremäe Tervisespordikeskuse terviserajad leiad üles Kastre vallast. Asud Tartust Ülenurme suunas teele ja hoiad Kurepalu ja Roiu poole. Maastik on siin künklik, nii et mõnus ronida ja lennukama fantaasia korral ette kujutada, et oled mägedesse jõudnud. Pikim suusaring olevat 8 km, nagu sellelt sildilt seal eemal lugeda võis.
Soe tee kaasa!
Väga mõnus, kui matkama minnes võtad kaasa termose sooja teega. Ja paned saabaste sisse villased sokid. Raske on küll ennast soojast toast välja ajada, aga uskumatu, kui palju looduses olek enesetunnet paremaks muudab. Hea tunne võib kesta terve järgneva nädala.
Kuuseoksa ma siiski kaasa ei toonud. Tuleb ehk sel talvel veel mõni loodusmatk ette võtta.
Kõikide Eestimaa matkaradade blogilugude lingid leiad nüüd siit: Eestimaa matkarajad, kokkuvõte
