Ciutadella iidset vanalinna oli vahva uurida, aga ühel päeval läksime taas randa otsima. Vähem kui pool tundi bussisõitu ja olimegi Menorca lõunarannikul. Mõnus oktoobrikuu ilm, soe merevesi, pehme tuul ja mitte liiga palav. Kui kõik oktoobrikuu päevad oleksid sellised!
Menorca rannad Cala’n Boch ja Son Xoriguer
Saare lõunapoolses osas on väga mitmeid randu. Järgneval pildil on Menorca erinevate randadade liivade näidised.
Meie piirdusime Cala’n Boch ja Son Xoriguer’ga. Rannas oli nii liiva kui ka kive ja oktoobrikuine jume ongi sealt pärit.
Enne Ciutadellasse tagasisõitu käisime kohalikust restoranist läbi ja tellisime midagi, mis ei oleks pidanud väga eksootiline olema. Kohale toodi suure pajaga ja ma ei jõudnud isegi fotot teha, sest mu suu oli lahti juba enne söömist. Härra hakkas meile kärmelt rooga taldrikutele lahmima ja oh oli selles küll igasuguseid imevärke sees, aga paljud neist kõlbasid süüa.
Toitu osatakse Baleaari saartel tõesti teha ja ma olen juba mitu korda öelnud, et lõunamaa toitudel on maitse. Kahjuks see ununeb Eestis kiiresti ära. Tunnistan, et käin väljaspool Eestit toitu nautimas.
Tundsin, et mu eelnev elu on jäänud kusagile nii kaugele, et ma polnud isegi kindel, kas seda enne Palma de Mallorcale maandumist üldse oli. Ma päriselt ei mäletanud, mida ma varem üldse tegin. Selle tõttu ma vabandan, kui andsin kellelegi mingeid lubadusi, et ma kohe kirjutan või nii, kui kohale jõuan. Ütleme nii, et ma sattusin teisele planeedile ja seal ei olnud väga head mäluühendust. Ohkasin, kui mõtlesin Veneetsiasse minekule.
Ma mainisin juba, et kohalik rahvas on väga suhtlemisaldis. Son Xoriguer bussipeatuses näitas üks kohalik mees omal nahal, milline näeb välja meduusi kõrvetus ja selgitas meile, kuidas seda kõrvetust käepäraste vahenditega ravida. Ma usun, et see oli tõsi, sest ma olen midagi sellist varem ka kuulnud. Kes veel ei tea, küsige.
Mida ma veel märkasin, olid mõnede inimeste väga head silmad. Mõnede inimeste silmadest lihtsalt kiirgas headust. See on niisugune eriline asi, et pidin selle siin ära märkima. Mulle ei tulegi meelde, kuidas Eestis …
Menorca ühest otsast teise sõidab umbes tunniga
Ja siis ühel päeval sõitsime läbi Menorca saare, nagu varem olime läbi Mallorca sõitnud. Ciutadellast Mahóni sõiduks kulus umbes 1 tund. Varem oligi pealinn olnud Ciutadella, aga mingil hetkel kolisid valitsejad Mahóni. Sisemaal ei jäänud meile palmisalusid silma, aga maastik oli ikka lopsakas ja mingeid sügisese kolletamise ega kuivamise märke polnud näha.
Menorca pealinn Mahón ehk Maó
Mahón ehk Maó minu arvates nii kena ja hubane ei olnud nagu Ciutadella. Tänavakivid ka ei olnud niisugused uhked ja siledad. Puudus justkui iidse ja salapärase hõng, mis Ciutadella tänavate kohal hõljus. Aga teie võite vabalt teisiti arvata. Ülikute majad kaljudel ikka suured ja uhked.
Maó väike punane turistirong.
Meri ja sadam, kus kahtlemata võib minna merereisile.
Kohalikud sandaalid, mida müüakse väga paljudes poodides. Pigem linnas lonkimiseks, mitte matkamiseks.
Butiike siingi nii ohtralt nagu marju põõsa küljes. Ma armastan lõunamaistes maades reisida, et meenutada, et riided võivad ka olla värvilised, sealjuures maitsekates toonides. Mitte ainult hall, must ja veel mustem nagu põhjamaades. Leidsin ühest poest niisugused matkapüksid, mis olid mulle täpselt parajad ja tekitasid tunde, nagu oleksid need mul juba väga ammu olemas.
Tuul oli Mahónis soe, aga maru kõva ja temperatuur langes 26-lt kraadilt 23-le. Tundus, et ilm hakkab muutuma ja mitte paremuse suunas.
Cami de Cavalls matkatee, 186 km
Ümber Menorca võib teha ka camino-tiiru. Ühel kaardil oli teekond jagatud 20 lõiguks. Rannik on muidugi kaljune, nagu me juba nägime. Mugavad matkajalatsid ja tugevamat sorti vihmakeep peaks igal juhul kaasas olema.
Mahón oli meie peatuspunkt seetõttu, et siin on lennujaam ja sellest järgmine lennujaam meie jaoks oli taas Treviso. Kui satute Mahóni bussijaama kohvrite või seljakottidega, siis bussijaama taga, paremat kätt, üle tee, kohviku kõrval, on pakihoid. Tasulised kapid, saate käed taskus linnapeale minna seni kuni lennujaama buss teid lennujaama viib.
Järgnev pilt jääb siia illustreerima kahe reisiselli ise koostatud, läbi viidud ja päris hästi õnnestunud oktoobrikuist päikesesaarte külastust.
Pildi aitas autoril valmis teha Google Maps
Kes veel armastab või vihkab Veneetsiat, siis järgmises loos satute uuesti sinna. Tänu, et reisite minuga virtuaalselt koos!
Reisikirja eelmised osad asuvad siin:
Treviso tiramisu. Alustan taas Itaaliast. 1. osa
Baleaari saared, Mallorca. 2. osa
Mallorca iidne kaunitar Alcudia. 3. osa