Ühel laupäeval läksin Peipsi järve äärde varahommikust vaikust nautima. Otsustasin Sibulatee ja Peipsiääre külad üle vaadata. Ütlen kohe ära, et mulle Varnja, Kasepää ja Kolkja piirkond väga meeldis ja kohe pajatan, miks.
Peipsi järve kaldal elatakse ikka veidi minevikus ja peetakse kinni vanausuliste traditsioonidest. Seega tundsin ennast Peipsimaal nagu välismaareisil või pigem nagu reisil muinasloos. Kui teie ka ei ole Peipsimaal käinud, siis saate sellest loost aimu, kas edaspidi tahaksite minna.
Minu start oli nii vara hommikul.
Varnja on Sibulatee lõunapoolseim küla
Varnja asub Peipsile nii lähedal. Kui väga vara hommikul minna, saab suuri linde roostikust lendu ehmatada. Kuigi ma enda arvates kõndisin hästi vaikselt. Mõnus, vaikne ja karge hommik, omaette olemise aeg.
Sellel septembri laupäeval juhtus olema Sibulatee puhvetite päev ja Varnjas sibulalaat. Nii et esimese varahommikuse sibulapiruka sain juba Varnjas kätte!
Siinkandis elavad vanausulised juba seitsmeteistkümnendast sajandist ja siin elavad ka paljud vanad traditsioonid tänini. Näiteks sibulate kasvatamine ja sibulapirukate küpsetamine. Staroverõ on külamajad tihedasti üksteise kõrvale ehitanud ja folkloor pidavat pajatama, et kui Jumal inimesi maa peale külvas, siis eestlasi poetas ta taevast ükshaaval, vanausulisi aga viskas kamaluga. Seetõttu pole nemad ilmselt nii inimpelglikud kui eestlased.
Sibulatee puhvetite päeval müüvad kohalikud pered ridaküla tänaval peipsi sibulaid ja aiasaadusi. Kuigi ma ostsin sibulaid juba viimati Otepääl käies, aga kus sa saad, kui juba Sibulateele oled tulnud. Edaspidi ootab mind ilmselt ees rikkalik sibulamenüü. Tänu, kui viitsite sibulatoitude retsepte jagada. Üks naine ütles, et peale 15-ndat kuupäeva võib juba ka taliküüslaugu maha panna. Võtad küüslauguküüne ja pistad mulda, nii et on üleni mullaga kaetud. Peipsimaal on väga sõbralikke ja jutukaid inimesi.
Voronja galerii oli nii vara hommikul veel suletud.
Varnja Samovarimaja oli vallutanud mingi suurem inimgrupp. Sinna ma ka sisse ei pääsenud.
Väike kirik.
Tsaariaegsed samovarid töötavad tänini
Ohsapoiss, mis ma veel leidsin! Suur hulk tsaariaegseid samovare! Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et kus ma saaksin näha, kuidas vanasti isekeetjad töötasid. Mitte need, millel elektrijuhe taga on, vaid päris-samovarid. Kohe väga tahaks lähemalt vanaaegseid samovare kaeda! Mulle tundub juba mõnda aega mõte samovariga vee keetmisest niisama põnev nagu lambi sees elava džinniga kõnelemisest. Eriti praegusel ajal.
Ja nüüd Kasepääl näitaski üks peremees oma tsaariaegset samovarikollektsiooni ja seletas, kuidas neid kasetohu, söe ja väikeste puuhalgudega seestpoolt köeti. Ma vaatasin ringi nagu oleksingi võlumaale sattunud, peremees aga “незачто“.
Kaks samovari töötavat tänini. Kaua teil kaasaegne veekeedukann töötab, ah?
Ka tervendava Ivan tšai ehk fermenteeritud põdrakanepi tee joomine on vana traditsioon, mis hävitati välismaiste teekaupmeeste meeleheaks. Ärge minge Hiina tee propaganda õnge! Põdrakanepit kasvab siin-seal tänini kuigi näiteks Venemaal hävitati põllud meelega ära. Teie aga korjake täiesti tasuta ja tehke omale teed. Staroverõ oskavad ise ka suhkrut keeta.
Kasepääl oli ka kohalik kauplus, mille nimi oligi Kohalik Kauplus.
Peipsiääre on niisiis koduks eestlastele, kes on ajalooliselt olnud rohkem põlluharijad, ja venelastele, kes on eelistanud pigem kalapüüki. Koos on nad hakkama saanud, kuigi päriselt segunenud pole siiani. Staroverõ on aga sajandite vältel kogenud ikka hullupööra tagakiusamist.
Sellel maal on kunsti, käsitöö ja tõeliste vanade meistriteoste hõngu, samuti nagu ehedat toitu ja suhtlemisalteid inimesi. Siin on meretaoline sillerdava veega järv, palju värsket õhku ja erineva suunaga tuuli. Tunne ütleb, et see maa sobib kunstnikuhingele.
Ma jätan loo siinkohal pooleli, vaadake need fotod üle ja käige vahepeal ise ka jalutamas. Järgmine küla, Kolkja, oli nii põnev koht, et teen sellest uue loo. Miks peaks kindlasti Kolkjas ära käima ja misasjad on lubokid ja sigurikohv, sellest varsti pajatangi. Tule uuesti lugema!
Kõikide Eestimaa matkaradade blogilugude lingid leiad nüüd siit: Eestimaa matkarajad, kokkuvõte
