Madeira lennujaam asub pealinn Funcalist eemal, kohas nimega Santa Cruz. Tulin enne lennukile minekut veel randa suurt vett vaatama ja soolast ookenituult nuusutama. Ütlen mõned sõnad veel Madeira kohta ja siis sätin äralennule. Nagu rändlind suve lõppedes. Madeira on paradiisisaar ja olen väga rahul, et oli võimalik seda külastada. Juba tahaksin tagasi.
Santa Cruz enne lennujaama
Santa Cruz on taas ranna, öömajade ja söögikohtadega turistilinnake. Siin oli aga hea enne äralendu aega parajaks teha, sest lennujaama jõudis jalutades poole tunniga. Päike säras jälle, aga ilm oli maru tuuline. Kõik asjad võtsid tuule alla ja panid lendu. Istusin juba koduseks saanud suurtel kividel ja vaatasin ümbritsevaid siniseid ning rohelisi värve. Jälgisin inimeste askeldusi ja olin lihtsalt omaette. Mõtlesin, mida ma veel Madeira kohta võiksin ütelda.
Madeiral on iga päev neli aastaaega
Ma arvan, et aastaajad vahelduvad isegi iga tund. Selle tõttu on kõik riided õiged, mida selga oled pannud. Mõni vastab ikka käesolevale aastaajale. Sekunditega võib päikeseline ilm muutuda tuuliseks ja vihmaseks. Ja siis hetke pärast on jälle rahulik ja tundub, et pole võimalik, et mingi padukas üldse oli.
Mõned kannavad villast mütsi, samal ajal kui teised on rannakleidiga välja tulnud. Vihmakindel kevadjope on igal juhul hädavajalik iga ilmaga ja riietus peab kindlasti olema kihiline. Nii saab vastavalt aastaajale üleliigsed kihid maha ajada. Kõige-kõige olulisem on aga valida ülimugavad (matka)jalanõud. Veekindlus on lisapluss. Kõndida on võimalik ikka väga palju ja teed on mägised ja kivised. Tagavarasokid võiks ka taskus olla, juhuks kui vihm ühed märjaks leotab. Ahjaa, ja servaga müts, sest päike kõrvetab isegi siis, kui teda pilvede tagant näha ei ole. Enamus asju saab muidugi kohapealt osta, kui oled maha unustanud.
Väike seljakott veepudeli, puuvilja ja võileivaga võiks ka kaasas olla, kui päevaks välja lähed. Looduses ei pruugi kohvikut alati olla (kuigi sageli on).
Kohalik süvamerekala espada
Espada on kohalik must süvamere kala. Mõnikord serveeritakse seda koos hapuka praetud banaaniga, aga see banaanikala ei ole tegelikult mingi rahvusroog. Nii ainult öeldakse turistidele. Üks kohalik ütles, et nad söövad küll espadat, aga kes siis koos banaaniga. Muidugi, kui maitseb, siis palun väga. Mulle maitsevad banaanid väga, olgu kaladega kuidas on. Portugali toit on nii hea, et minu arvates võib siin kõike süüa, mida pakutakse ega pea pettuma.
Igas loos mõned kassid
Kohalikest kassidest ka. Kus on kalu, seal seavad end ka kassid sisse. Kuidas see karvik aga väikesele saarele sai, kui ümberringi on vesi? Täis kõhuga nii kaugele hüpata?
Mõned sõnad veel
Mõned sõnad portugali keeles, mida võib kohapeal vaja minna.
Tere – olá; tere hommikust (enne keskpäeva) – bom dia; tere päevast – boa tarde; tere õhtust – boa noite; tänan – obrigado (meeste puhul), obrigada (naiste puhul); palun – por favor; jah – sim; ei – não; head päeva – tem um bom dia.
Nüüd peaksite kenasti kohalikega jutu peale saama.
Ja mida te siin veel vahite? Kohvreid pakkima!
Reisikirja eelmised osad asuvad siin:
Madeira: saabumine Atlandi ookeani saarele. 1. osa
Madeira: mäed ja aiad keset ookeani. 2. osa