Sooja ilma ei saa Eestimaal raisku lasta ja nii ma kasutasingi taas juhust, et koos tuttava koeraga ja tema perenaisega uued matkarajad avastada. Seekord jõudsime Tilleoru maastikukaitsealale.
Kui tahad samuti seda põnevat paika avastada, võid kohalejõudmise kohta taas lugeda näiteks lehelt loodusegakoos.ee, aga kui tead, kus asub Maanteemuuseum, siis orienteeru selle järgi ja pargi auto nende parklasse. Tilleoru matkarada on ainult 4,5 km pikk, nii et piknikukorvi otseselt vaja ei lähegi. Jõuad raja paari tunniga läbi lipata ja nii kaua läheb ka seetõttu, et Merioone allikalt lihtsalt ei taha enam ära minna.
Merioone allikas oli vanasti pühapaik
Merioone allikast olin lummatud ja tundsin end siin väga hästi. Ju tundsid inimesed nii juba vanastigi, miks muidu seda paika pühaks hakati pidama. Liiv liivakivi koopast välja voolavas allikas meenutas hõbedaste ja roosade värvitoonidega maali ning liivakivipaljandist pudenes veidi ilusat punast liiva ka pluusikäisesse. Kui hea oleks niisugust vett iga päev juua, mõtlesin magus-värskendavat allikavett rüübates.
Murdesõna oon tähendab siinkandis lõhet liivakivikaljus, lugesin infotahvlilt. Kuidas merel selle kohaga pistmist on, pole päris selge. Võid ise muistenditest endale meeldivaima leida!
Tõsi on, et kevad lihtsalt kutsub allikaid avastama ja mina tegelikult väga armastan allikate või koskede juures käia. Võid sellest lugeda Bulgaaria reisikirjast ja pööripäeva kogemustest pajatavast loost. Tunnustus sõbrale koerale, kes mind igas looduskaunis paigas kannatlikult järele ootas!
Loodusrada kulgeb Tille jõe orus
Tille jõeks nimetatakse Ahja jõge ja meie saabumise hetkel tekitas kellegi sukeldumine selles kohas käänulisse ja kitsasse jõekesse vaoshoitud plärtsatuse. Kas võib olla, et mõni kohalik kobras ei kannatagi tähelepanupuuduse all?
Käimasolev puusepatöö oli kaugele kuulda ja ühe linnu must sulekuub ning punane “mütsike” andsid vihje, et tegemist oli tööka musträhniga. Kas teadsid, et sõna nõgikikas ei tähistagi vanarahvakeeli porist last vaid hoopis musträhni? (Mina ei teadnud.) Mis rähnil kikkaga ühist on, seda ma ka ei tea, aga lisaks on seda tegelast veel hellitatud nimedega mõtskikas, vihmakukk, vihmatrill (võib-olla trillerdava heli tõttu, mida lind lennates kuuldavale pidavat laskma?), mustrõõt ja mitmed teised.
Lauljatest olid mõned tõenäoliselt metsvindid, metsaorkestrisse kuulus aga veel palju teisigi liikmeid. Sinililled ja ülased püüdsid metsas üksteise võidu varahommikust päikest ning maantee veeres tegid sedasama nurmenukud. Varajasel hommikul on see võlu, et näed looduse ärkamist ja õhk on eriliselt karge.
Tilleorus saab treppidest ronida ja isegi veidi mööda laudteed käia. Merioone asubki just trepi juures, nii et ära mööda põruta. Põhiliselt on ümberringi niidud, sega-ja salumetsad, sarapik ja võsa. Mõnes kohas tuleb oru veerul ronida ja see võib vihmaga tõesti mõnevõrra libe kogemus olla. Kuigi veidi rasvapõletust teeb tervisele ainult head. Kas keegi just kallakust alla veerema läheks, aga igaks juhuks on selle takistamiseks hoolikalt paigutatud kenad piirded.
Teekonnal võis pildistada põlispuid, nende hulgas tammesid ja mände ja imestada, et nende puitu veel üle mere pole eksporditud. Mõne aja pärast sattusime justkui puude surnuaeda, kus kännud kurvalt maa seest välja turritasid nagu hiigelsuure ja veidi kiila siili murtud okkad. Raja viimane lõik kulges maanteepervel kuni Maanteemuuseumini. Õnneks polnud see igavavõitu osa teest kuigi pikk.
Tuleb rõõmustada, et selliseid looduskauneid kohti on säilinud ja korras hoitud ning metsaelanikke nii lähedalt kuulata-vaadata saab. Ja veenduda, et kõik mesilased ja liblikad polegi veel inimtegevuse mõjudele alla andnud. Kindel on, et liigutamine värskes õhus laeb tubli doosi kevade-vitamiinidega.
Postitee on kogemus omaette
Vaatamisväärne on ka vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee ise, mis Tartu poolt tulijaid Tilleorgu viib. See on käänuline ja ka üles-alla looklev ning tuletab mulle alati lõbustusparki meelde. Lisaks on siinkandis Põrgurada, Palojärv ja palju muidki kauneid kohti loodusesõprade rõõmuks.
Loe ka sellest, mida põnevat Meenikunno matkarajal näha ja teha saab.
Millised matkarajad sinu jalajälgi ootavad?
