Minul jäi hoog eelmisest, Portugali reisist, sisse, ja nii ma siis mõtlesingi, et läheks veel kuhugi ja oleks seal mõne aja. Ja tuleks kunagi. Selles loos räägin, miks ja kuidas ma Munalaiu sadamasse sõitsin, Lindi rabast ja mida kõike varahommikul näeb. Read more “Läksin kuhugi, tulen kunagi. Teel Munalaiu sadamasse. 1. osa”
Silt: liikumine
Palojärv Postitee ääres ja hoiame ikka metsa poole
Ihamaru Palojärv asub Põlvamaal, kauni männimetsa sees peidus. Palojärv on tuntud oma liivase põhja ja sooja veega ujumiskoha poolest. Täna räägin, kuidas ma siia sattusin, mida teel nägin ja kuulsin. Ja loomulikult ei pääse fotodeta! Read more “Palojärv Postitee ääres ja hoiame ikka metsa poole”
Milline on lumise metsa ja immuunsüsteemi vaheline seos?
Tänasest loost leiad jälle pilte talvisest metsast, küllaga lund ja mõne sõna ka immuunsüsteemi kohta. Juttu tuleb ka minu kodulindudest. Read more “Milline on lumise metsa ja immuunsüsteemi vaheline seos?”
Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada
Paphose piirkonnas asuv Episkopi on traditsiooniline Küprose küla, mis asub Ezousa jõe idakaldal, Paphose linnast 12 km kaugusel. Siin on väga kaunis maastik, mille praegu, detsembris, muudavad värviliseks oranžide ja kollaste viljadega mandariini-, apelsini-, greibi- ja sidrunipuud. Read more “Küpros – Paphose Ezousa oru matkarada”
Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele
Kui olen argipäevast juba üliväga rusutud ja tahan kiiremas korras hingehaavu puhtaks loputada, on mere ääres käik üks igati tervendav ettevõtmine. Meretuul puhub silmad selgeks, ja mõtted samuti. Kuna Pärnus sai suvel juba käidud, hiljuti aga kuulsin Juminda poolsaarel asuvast ilusast rannast, võtsingi täna suuna sinnapoole. Kuidas tundus ja kas tasus minna?
Read more “Sügismeeleolus: miks minna Juminda poolsaarele”
Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu
See pilt siin on puhas Endla looduskaitseala klassika. Just sellised ongi Männikjärve raba fotod, eriti sellest kusagil laugaste vahel asuvast vaatetornist tehtud. Täna käisingi jälle Endla looduskaitsealal asuvas Männikjärve rabas ja – püsi kannul, kuuled lähemalt! Read more “Sügismeeleolus: Endla looduskaitseala raba ja mülgaste ilu”
Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?
Üks matk Eestimaal jälle tehtud, sedapuhku Äntu maastikukaitsealal. Mida ilusat nägin, huvitavat kuulsin ja mis tänases kogemuses uut oli, sellest räägin kohe pikemalt. Read more “Sügismeeleolus: mille poolest Äntu järved erilised on?”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi
Varssavi olekski minu jaoks jäänud Suureks Kolelinnaks, kui ma poleks otsustanud ükskõik kuhu mujale sõita ja leidnud Wilanow palee. Loomulikult on ka Varssavil oma ilu ja vaatamisväärsused ning tegelikult olen rahul, et seda linna külastasin. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Varssavi”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra
Krakowist Zakopanesse polnudki pikk maa ja mugavaid busse käis üsna tihti. Uskumatu, et jõudsin Kõrg-Tatra mägedesse! Majutasin ennast jälle mugavalt ära ja hakkasin otsima, kuidas mõnda mäetippu saaks ronida. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Zakopane ja Kõrg-Tatra”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow
Krakow oli Poola kuningriigi pealinn aastani 1596 ja on jäänud sõjas maatasa tegemata. Selle tõttu on Krakowis säilinud iidset hõngu, müstikat ja kuninglikkust. Krakow asub Väike-Poolas, on üks vanimatest Poola linnadest ja ka Euroopa ilusaimatest linnadest. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Krakow”
Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius
Kui bussiliiklus jälle tööle hakkas, planeerisin järjekordset reisi Riiga. Sealt võib ka jalgsi tagasi tulla, kui transport peaks jälle seiskuma. Lõunapool asub aga ka Vilnius ja kui järele mõtlema hakata, pole Varssavigi enam kaugel. Edasi Krakow, mis pidavat olema eriti kena linn, ja sinna jõudes oleks tõesti patt kui mäed nägemata jääksid. Nii keriski end lahti seiklus Poola ja tagasi. Read more “Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius”
Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada
Suur õnn, et Palmse mõisa pargis jalutamine oli tasuline ja ma tundsin, et investeeriks selle raha pigem kuhugi mujale. Sest just seetõttu me sõitsimegi edasi, Sagadi mõisastki mööda ja jõudsime Altja kalurikülla, kus ma nägin üht maailma kõige kaunimat randa. Oot, kas ma nüüd liialdan… ei, usun et mitte. Read more “Pööripäeva aja ilu: Altja kaluriküla ja loodusrada”
Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga
Tee, mis pidi mind pööripäevast jaanipäeva viima, kulges edasi Ontika pankrannikule ja Valaste joa juurde. Tegin pilte põnevatest kivimitest ja andsin ühele oma sõltuvusele hoogu juurde. Read more “Pööripäeva aja ilu: Ontika pank ja Valaste juga”
Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad
Toila avastamist plaanisin alustada Oru pargist ja miskipärast eeldasin, et siin kusagil on juba päikesetõusu ajal minu jaoks kohv tõmbama pandud. Turistilõks ju ometi sureb igatsusest, kui ta ei saa turisti juba varavalges värskete kreemisaiadega innustada! Kohvi ma õnneks saingi, aga hoopis ootamatul viisil. Ja see polnud ainus asi, millega Ida-Virumaa mind üllatas. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe olid veel ees! Read more “Pööripäeva aja ilu: Ida-Virumaa linnad”
Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe
Kes ringi ei rända, see midagi uut ka teada ei saa. Minul näiteks polnud aimugi, et Eestimaal on selliseid alasid, kus koguni 42 järve tihedalt koos asuvad. Ega ma Peipsi põhjaranniku kanti kuigi tihti muidugi ei satu ka. Nüüd aga läksin sõpradega peale Kuremäel einestamist ja allikavee ammutamist Kurtna järvi vaatama. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kurtna järvestik ja Kuremäe”
Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas
Põlismets, mille sügavuses asub Poruni matkarada, on üks seni veel harvesteridest puutumata jäänud korralik laas. Selles paigas võib tajuda looduse ürgset hingust ja imestada, kui palju ja kui väga erinevaid kooslusi ühel maa-alal kohata võib. Read more “Pööripäeva aja ilu: Poruni matkarada põlismetsas”
Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand
Kui ma ütlen “Kauksi rand”, siis ma mõtlen “lõhnav männimets, puhas liiv ja särav päike”. Sellist ilu suundusingi koos sõpradega otsima, sõites Alatskivilt edasi Peipsi järve põhjakaldale. Nagu ilmateates lubati, oligi pärastlõunaks sajuvõimalus vähenenud ja matkariided ära kuivanud. Read more “Pööripäeva aja ilu: Kauksi rand”
Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada
Minu selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks ette võetud teekond jätkus peale Emajõe õpperaja läbimist Alatskivil. Järgnevalt tuleb juttu Alatskivi muinasjutulisest lossist, Alatskivi matkarajast ja üllatusena ka Võrtsjärvega seotud legendist. Read more “Pööripäeva aja ilu: Alatskivi loss ja matkarada”
Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres
Selle aasta suvise pööripäeva tähistamiseks läksin koos sõber husky ja teiste kaaslastega seiklema Peipsi veerde. Järgnevates lugudes pajatangi läbitud loodusradadest ja muudest kaunitest paikadest. Esimese matka pööripäeva aegse ilu ja müstilisuse nautimiseks tegime Emajõe õpperajal.
Read more “Pööripäeva aja ilu: Emajõe õpperada Peipsi ääres”
Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada
Pühajärve kaldal lookleb põnev matkarada. Loodusrajad pole suletud ega karantiini saadetud ja hirm ega paanika seal mulle vastu ei jalutanud! Rähnid ega vindid ei aevastanud ja nii ma nakatusingi hoopis värske energiaga ning sain tehtud mõnegi looduspildi! Jagan Sinuga nüüd üht täiesti paanikavaba päeva, mida Sinulgi on üpris lihtne korrata! Read more ” Eestimaa maatkarajad: Pühajärve matkarada”
Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel
Aasta viimane kuu ongi lõppemas. Talvine pööripäev on möödunud, päike kolm päeva “pesas” olnud ja sealt juba ka välja lennanud. Nüüdsest hakkavad päevad järjest pikemaks muutuma. Arvestades looduse loomulikke rütme, on uus päikeseaasta juba alanud. Kuidas oleks sellist püha aega veelgi parem tähistada, kui koos heade sõpradega, kellest üks on pealegi husky, matkarajal? Läksime uurima, milline on Laeva soo talvel. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel”
Eestimaa matkarajad: Laeva soo
Soo on vaikne, puhas, inimvaba ja kutsuv. Soo avarus ja ajatus hüüab mind ikka ja jälle tagasi. Pärast seda, kui olin varbad eelmine kord turbasambasse pistnud, ei olegi ma sellest heaolutundest enam lahti saanud. Nii läksin ja tegin ühel päeval tiiru ka Laeva soos. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo”
Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad
Kui poleks ise näinud, poleks uskunudki, et allikad võivad olla kohad, mille ääres jaaniõhtul nii vilgas liikumine käib. Ja ma ei pea silmas sääski, rebaseid ega kopraid. Inimesed varuvad endale maagilist lättevett. Järgnevas loos tulevad jutuks mõned Järvamaa Norra-Oostriku ala allikad. Read more “Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad”
Eestimaa matkarajad: Männikjärve
Teate, ma läksin omadega jälle rappa! Hurraa! Kes on omad ja mis põnev paik on Männikjärve, sellest saadki kohe lugeda! Read more “Eestimaa matkarajad: Männikjärve”
Eestimaa matkarajad: Valgesoo
Varahommikune vaikus õitsvate kuremarjapuhmaste kohal lubab kuulatada soohaldjate kutsuvat sosinat. Tillukesi valgeid vatitupse meenutavad tupp-villpead tervitavad saabujaid tuule käes kergelt noogutades ja nende valevus muudab ümbritseva avaruse eriti helgeks. Selle looga kutsun sind kaasa Valgesoo rabasse. Read more “Eestimaa matkarajad: Valgesoo”