Täna saate kuulda imepärasest Limbaži Elava Hõbeda muuseumist ja hõbeda omadustest. Samuti Lielezersi järvest ja loodusrajast.
Limbaži Elava Hõbeda muuseum
Valmiera poolt tulles, teel mere poole, oli järgmine peatus Limbaži. Limbaži on taas kena lillede ja parkidega kaunistatud linnake. Leidsin siit tõelise aarde, Elava Hõbeda muuseumi. Seda soovitan küll vaatama minna. Vaatate kiiresti üle, aga selliseid teoseid te mujal ei näe.
Muuseumis saate näha, kuidas Olegs Auzers, kunstiteoste autor, tajub elu hõbeda kaudu. Olegs Auzers on suutnud hõbeda tõesti justkui elavaks muuta ja pannud selle materjali väga erinevaid kujusid võtma.
Autori kõigil teostel on sügav filosoofiline mõte ja kõige suurejoonelisem kunstiteos on Tulevikukindlus 3001. Suurde hõbedast valmistatud kindlusesse on kokku võetud kõigi usundite sümbolid ja lootus, et inimkond saab kord ühtseks ning lõpetab vaenutegevuse. Need pikad väädid on oavarred, oakaunad on küljes. Muinasjutte mäletate?
Niisugune habras ilu ja teadmine millestki, mida me ju ometi peaksime mäletama! Peenikesed tornid antennidega. Hulk sümboleid, mida enda jaoks lahti mõtestada.
Autor arvab, et põhiline faktor, mis seab kahtluse alla inimkonna eksistentsi homsel päeval, on eetika ja moraali madal tase. Vähene spirituaalne kasv on see, mis takistab inimestel elada kooskõlas südametunnistusega ja oma keskkonnaga. Autor ei müünud seda tööd, mida ta oli hoidnud ja valmistanud 25 aastat, isegi Saudi Araabia kuninglikule perekonnale. Olegs Auzersi kohta leiate rohkem infot tema kodulehelt.
Lendav Hollandlane.
Mõtteid hõbeda kohta muuseumi lehelt:
Vanade hõbeehete ja muude kunstiteoste suhtes tuleks olla ettevaatlik, sest hõbedal on võime salvestada infot ja seega võib eseme energia mõjutada negatiivselt ka selle uut omanikku. Sellepärast on ka oluline teada, kes on ehted valmistanud ja neid ei tohi laenata teistele inimestele kandmiseks.
Hõbedal on antibakteriaalsed omadused, hõbe sümboliseerib valgust ja sellel on võime rahustada ja harmoniseerida. Kõik ehted peaks ööseks ära võtma. Kaelakette ei tohiks kanda pidevalt, need blokeerivad energiavoolu.
Limbaži järv ja Lielezersi loodusrada
Leidsin üles ka Limbaži Lielezersi järve (ehk Suurjärve), aga ujuma mineku isu kadus, kui nägin enda ees üle rannaliiva looklemas musta madu-ussi. Madu-uss tuli järve poolt ja siirdus põõsastesse, riietuskabiinide poole. Tõenäoliselt ta ei kannatanud seda lärmi välja, mis järve ääres toimus. Mõistsin täiesti, sest mina ka ei kannatanud.
Maol oli valge krae, ehk oli ta mingi valgekrae, aga ehk oli nastik. Keegi teine ei teinud maost väljagi. Tavaline asi, madudega koos supelda. Kuna aga miski ei juhtu niisama, siis mina võtsin seda kui märki. Ehk oli hoiatus? Pealegi, madu-ussil on ju kusagil ka suurem suguvõsa?
Järve kaldal kulgeb Lielezersi loodusrada, läksin hoopis jalutama. Jalutusrajad viivat vaatetornini ja siin leiduvat 99 liiki linde. Mõnda lindu näete kindlasti. Legend räägib, et kui saate puudutada hõbedase soomusega kohakala soomust, siis võib teie soov täide minna!
Kui on aga võimalus minna mere äärde, ei maksa siin palju aega veeta. Vaadake nastikud ja kohakalad ära ja edasi.
Järve ääres oli samuti huvitav jalatalla massaaži rada, mille võite koduaias järele teha. Siin on ka laste mänguplats, park ja avarus.
Väga vapper hoiatus ja üleskutse. Ära viska kaladele vette plastmassist asju, nad ei soovi neid.
Limbaži linnuse varemed. Samas on ka veel üks muuseum.
Nende uute muljetega asusin taas mere poole teele. Meie ümber on nii palju imeteldavaid asju ja kummalisi kohtumisi, kui oskame need ainult tavalistelt tänavatelt ja teedelt üles leida ning märgata. Järgmises loos näete loodusfotosid ja kuulete vägevatest loodusjõududest.
Reisikirja eelmised osad asuvad siin: