Küpros, Vahemeri ja mäed! Nautisin türkiissinise mere ja soolasest veest uuristatud kaljude ilu paigas, mida vanakreeka armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite ise olevat armastanud. Räägin täna ka sellest, misasi on kohalik meze ja kus Aphrodite Adonisega kohtamas käis.
Petra tou Romiou olevat Aphrodite sünnikoht
Petra tou Romiou pole Paphosest üldse kaugel. See on järjekordne kaunis paik Küprosel, säravsinise merevee ja Aphrodite nimelise kaljuga. Selle kalju juures olevatki jumalanna otse Vahemerest Küprose rannale astunud.
Rannas rääkis üks kohalik mees, et praegu, talvel, võib Küprosel ka vihma sadada, aga täna on talve kohta küll päris soe päev, üle 20 soojakraadi. Merevesi olevat tema jaoks juba tiba jahe, aga minu arvates küll soojem kui Eesti meri suvel. Suvel olevat Petra tou Romiou rand väga populaarne ja siin suplemine tagavat nooruse ja ilu. Lõpuks läks ta minu meelest jutuga juba liiale, väites, et see tagab ka blondid juuksed nagu merevahust sündinud jumalannal. Aga muidugi, eks sool ja päike pisut pleegitab ka…
Kalju sees asuvat veel neli koobast, kuhu see kohalik mõnikord päikeseloojangu ajal ujuvat, sest see olevat erakordselt kena vaatepilt. Mina ei hakanud neid koopaid uurima vaid solberdasin niisama rannavees. Seda nähes hõikas üks möödaruttav turist, et hei, talle oli soovitatud tulla siia kaema kuidas Aphrodite merest välja tuleb, ja vaata aga vaata, hoopis mina tulin just veest välja! Et vahva seegi, kas pole!
Mis on kohalik meze
Reklaamid lubadusega pakkuda kohaliku mezet olid paljudes söögikohtades, tegelikult aga olid need kohad ise kas suletud, juba ülerahvastatud või tundus see meze liiga kallis, sest minimaalne tellimus oli vähemalt kaks mezet korraga. Petra tou Romious ronisime mäe otsas asuvasse restorani ja arvasime, et suutsime ettekandjale selgeks teha, et toogu siiski üks meze ja me prooviks selle viimaks kahepeale ära küll.
Meze tähendas hulka väikeseid suupisteid, mis toodi lauale mitme käiguna. Näiteks värske salat, oliivid, hummus, erinevad kastmed, praekartulid, kalad ja muud mereannid. Meze ongi pidulikumal puhul pakutavad suupisted, mis moodustavad kokku terve söögikorra. Oligi toiduelamus, lisaks veel restoranist kuningliksiniselt sillerdavale Vahemerele avanev vaade!
Arvet saades selgus, et tegu oli olnud siiski kahe mezega (ühekaupa neid vist tõesti tellida ei saagi) ja kaasa pakitud praekaladest saime veel järgmisel päevalgi söönuks.
Küpros on Aphrodite jalajälgi täis
Ühel päeval sõitsime Polisesse, millest veel 5 km edasi asub Akamase poolsaarel Baths of Aphrodite. See piirkond ühendab endas allikat ja matkaradu. Ühes vana viigipuu alla asuvas, allikaveest tekkinud basseinis, olevat Aphrodite vanni võtnud ja see allikavesi toovat head õnne. Vee noorendavad, ilu ja seksikust lisavad omadused ei vastavat aga tõele, nagu meile seletas kohalik taksojuht. Tema olevat oma naist viinud sellesse paika mitmeid kordi, aga naine polevat põrmugi muutunud. Ehk peaks muutuma hoopis mehe pilk oma naist vaadates?
Akamase poolsaar Aphrodite ja Adonise loodusradadega
Akamase poolsaarel asuval looduskaitsealal on ka botaanikaaed ja matkarajad. Ehk käis Aphrodite siinkandis jalutamas seetõttu, et kohtuda ühe oma armastatu, Adonisega? Kreeka müüdid pajatavad, et Adonis käinud jahipidamise ajal siin allikavett joomas.
Kõndisime meiegi Aphrodite ja Adonise raja läbi. Raja alguses ronisime ülesmäge hämmastaval punasel ja kivisel, justkui muinasjutust pärineval maastikul, küpresside, mändide, okkaliste põõsaste ja kaunite tulikalaadsete lillede vahel. Alpikannid polnud veel õitsema hakanud. Rajal uudistavad kitsed liikusid meid nähes graatsiliselt põõsaste varju. Üks suur tamm siin olevat vähemalt 500 aastat vana.
Zeus võib üllatada rahega
Kes see muu, kui suure tähelepanuvajadusega Zeus, laskis mägedes meile raheteri kaela sadada. Seda küll väga leebel ja hoolival viisil, umbes nagu näidates, mis neil siin menüüs kõik pakkuda on – päike, meri, vihm ja ka midagi krõbedamat. Meri tumedatest pilvedest teki all aga paistis ülevalt kaljult vaadates eriliselt müstiline.
Vihm muutis õhu veelgi puhtamaks ja metsiku tüümiani ning mändide järele lõhnavamaks. Mind üllatas, kui palju männiliike tegelikult olemas on. Sain ka teada, et tüümianist tehakse raviteed Küprosel sama hästi kui minu kodus.
Muidugi muutuvad mägedes rajad vihmaga väga libedaks (ja poriseks), nii et seda peab jalanõude valikul arvestama. Kui peaks korralikult ladistama hakkama, tulvab vesi ilmselt kaljudelt mööda matkaradu kiirelt allapoole.
Õnneks hakkas rada pärast kõike seda ülesmäge turnimist viimaks ka uuesti mere poole laskuma. Päike ilmus jälle välja ja vihmakeebi võis kokku pakkida. Botaanikaaia juurde tagasi jõudes olime puhkuse ja pikniku igati ära teeninud.
Küprose ilu on hämmastav ja ma üldse ei imesta Aphrodite valikute üle. Kui reisi alguses kartsin, kas Ryanair mind ikka tagasi ka toob, siis reisi edenedes hakkasin pelgama, et mis siis kui toobki ja ma ei saagi Küprosele elama jääda.
Järgmises loos matkame aga juba järgmistel Küprose loodusradadel!
Reisikirja eelmine osa: