Uued lood ja pildid väikesest Vahemere saarest. Lähme vaatame saare ida- ja läänerannikule ja imetleme kauneid idamaiseid botaanikaaedu Forio linna lähedal.
Sooja oli Ischia saarel, ma arvan, umbes 30 kraadi ringis. Üleliia palav ei olnud, sest saartel on ikka kerge meretuul. Ja alati võib leida mingi varjulisema koha. Taimed siin lokkavad ja õitsevad ning mäedki on metsaga kaetud. Eks taimedelegi mõjub see tervendav vesi ja meretuul. Õhk on seega lõhnav ja värske.
Ischia Porto on suurem sadamalinn
Ischia Porto üks vaatamisväärsus on Aragonese kindlus. Kindlus asub saare idapoolsel pisikesel poolsaarel, kaljudel. Selline.
Kindluse poolt linna poole jalutades.
Ischia Portos on samuti turistitänavaid ja rannakesi, kus ennast vette kasta. Poed avatakse Ischial umbes peale kella kümmet hommikul ja suletakse juba umbes kaheteistkümne paiku päeval. Õhtul tehakse nii poole kuuest uuesti lahti. Toidupoed on enamasti küll päeval ka lahti.
Forio linna ja ümbruskonna vaatamisväärsused
Forio linn asub aga Ischia läänerannikul ning on samuti saare suurimaid linnu. Siin on loomulikult jälle turistitänavad, baarid, poed ja restoranid. Forio lähedal on ka mitmed liivarannad ja termaalvee park Poseidon. Peale La Mortella aedade asub siinkandis ka Ravino aed. Forio ja selle ümbrus tasub kindlasti külastamist.
Mulle Forio meeldis, sest turistid mahtusid kenasti ära ja ma leidsin turu ning sain häid puuvilju. Sidrunid on siinkandis hästi populaarsed, neid kasvab rohkesti ja sidrunikujulisi suveniire on ka palju.
Forios asub pisikesel poolsaarel Soccorso kirik, sealt tagasi tulles sain juba järgmistele uudistajatele teed juhatada. Kuidas sa juhatad, kui keelt ei oska? Inimene näitas käega otse, kehitas õlgu ja lõi risti ette. Selge, otsis ka seda kirikut! Jah, minge sinnapoole jah!
Tegelikult ma sain kõik vestlused maha pidada sõnavaraga: buongiorno, si, grazie, (buona)sera, mi scusi, ciao, arrivederci! Suhtlemine on lihtsam, kui kiputakse arvama. Kehakeel, naeratus ja selge pilt.
La Mortella kaunid õitsvad aiad
Forio linna lähedal asub botaanikaaed Giardini La Mortella. Neid aedu hakkas looma argentiinlanna ja kirglik aednik Susanna Walton, koos oma inglasest mehe Williamiga 1956-ndal ja siia on toodud taimi kogu maailmast.
Õrnad lootosed on erakordselt kaunid. Lootosed Itaalias? Või olen juba Aasias?
Viktooria (Victoria) on vesiroosiline, millel on nii suured ujulehed, et neid võib kasutada paadina. Ma olen alati tahtnud teada, mis tunne on sellise paadiga sõita. Siiani pole õnnestunud seda kogeda, aga ma pole lootust jätnud.
Ahh, õied ja lõhnad. Paradiis!
Mõnus jahe koht ennast siruli visata.
Aiad ronivad mäe otsa välja ja neisse jõudmiseks peab ise ka muudkui mööda treppe ronima. Päike paistab seejuures lagipähe. Seetõttu jalad nagu eriti ei päevitugi, et nina saab kogu löögi endale.
Vahepeal aga võib ju varjus istuda! Viimaks jõuad nii kõrgele, et näed taas helesiniseid ja tumerohelisi vaateid. La Mortella aias on õhtuti ka kontserdid.
Pildil ongi perekond Walton.
La Mortellasse jõudmiseks pidi samuti ülesmäge tulema. Maanteedel siin kõnniteid eriti ei ole, aga otsa ka keegi ei sõida. Leidsin vahepeal ka poe, kus oma joogivarusid täiendada. Mööda teed ühest linnast teise.
Järgmises loos lähme vaatame kuulsa Capri saare üle. Kui Ischia mainimine paneb inimesi õlgu kehitama ja “ehh?” ütlema, siis Capri puhul “jaa, Capri, Capri!”. Kas tasub ikka nii vaimustuses olla? Igal juhul, tulge varsti jälle lugema!
Reisikirja esimese osa leiad siit: Paradiisisaar Ischia, Itaalia. 1.osa