Vaatan, kuidas türkiissinine Vahemeri valgete rannakividega mängib ja tunnen jalataldade all nendesamade kivide ja merevee jahedust. Taamal paistavad kutsuvalt viipavat mustjad rannakaljud ja säravalt naeratav päike aitab galantselt mul jope seljast. Hondoq ir-Rummien on mu lemmikpaik Gozo saarel, mille kohalik nimekuju on Għawdex.
Mida te võib-olla ei teadnudki, et järgnevad laused minu raamatusse Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid jõudsid just Gozolt, Hondoq ir-Rummieni lohekujulistelt kaljudelt.
… Tunnen, et õhk mu ümber pole tühi, vaid selles on pinget, isegi väge, ja kellegi nähtamatud silmad on tulnud mind teraselt uurima. Tajun meeltes ürgkauget sosinat, mis ujutab mind üle taipamisega, et ainult vaprad suudavad lohede võimsuse välja kanda.
Ma usun ikka veel, et paljud muinaslood on siit alguse saanud – või minu pärast ka peatselt saamas. Nimi Għawdex juba iseenesest äratab põhjamaalases unistusi ja fantaasialendu. Gozol ja Maltal annavadki araabiakeelsed sõnad värvingut tänapäevastele tegemistele, siinne ajalugu on nagu hiigelsuur seinavaip, millesse on aegade jooksul kootud väga erinevate mõttelõngadega mustreid. Mustreid ja sümboleid, millest osad on juba kustunud ja millest teisi ei osata ega taheta mõista. Mälestuslõngade peale on kootud uued, tänapäevased kirjad, leitud uued sõnad, seletused ja pildid.
Rand ja laht Hondoq ir-Rummien
Selles väikeses liivarannas on maaelu lähedus ja seikluslik vaim justkui ühiseks põimitud. Qala külast on laheni umbes poole tunnine jalutuskäik ja võimalik on siia matkata ka otse Mgarr sadamast.
Tegelikult saab bussiga nr 303 lahele veelgi lähemale, kui Kuncizzjoni peatuses maha tulla. Sellisel juhul jääb vist ainult 15 minutit jalutada ja osa romantilisi maaelu vaateid nägemata. Buss 303 sõidabki Mgarr sadama ja Victoria linna vahet, põigates läbi Qala.
Kui satud kusagile taas tagasi, üle mitme aasta, siis kipud targutama, et näe siin ma tookord istusin, sealt viib rada edasi, vaata neid kaljude lohekujulisi käppi ja koonusid (mis eksisteerivad vist ainult minu fantaasiamaailmas) ja nii edasi. Hondoq ir-Rummien, vahva on siin tagasi olla. Mõlemal korral kohtasin selles rannas ka oma lemmikilma – särav päike ja soe tuul.
Kirjutasin oma eelmistest reisimuljetest Gozole SIIN.
Kukkede kiremine loob koduse tunde
Tee laheni viib mööda ühest majapidamisest, kus eelmisel korral kires kukk. Praeguseks on sellesse aeda tekkinud juba ka haned ja minu arvates on kanu ja kukki ka rohkem. Mulle tekitab kukkede kiremine alati koduse tunde, nagu oleks maal vanaema juures. Kuigi mul endal tegelikult maa-vanaema ei olegi olnud. Ju ma siis igatsen tema järele.
Teise kuke kiremist kuulsime ka oma öömaja lähedal bussipeatuses bussi oodates.
Gozol on näha korralikult haritud ja umbrohuvabasid põllupeenraid. Palju märkasin kasvamas sibulaid, mida Gozolt ka eksporditakse. Gozo meeldibki mulle rohkem just roheluse ja maaelu pärast.
Għawdex ja külalislahkus
Majutuse Qala külasse broneerisin seetõttu, et … eelmisel korral peatusin samuti siin. Rohkem põhjuseid ei olnudki. Għawdex (nojah, ehk Gozo) on nii väike saar, et siin võib peatuda ükskõik millises osas. Bussiliiklus on küllaltki hea, kui sul on piisavalt aega ootamiseks, ja taksoga ei lähe ka üle mõistuse kalliks.
Qala külas, kiriku kõrval, on tilluke kauplus õnneks alles. Selle reisi ajal sõime küllaltki palju halvaad ja mingi kohalik kook on ka halvaa taolise konsistentsiga. Kaupluse kõrval on ka puu- ja aedviljalett.
Öömaja, ehk kohaliku korteri, pidajad on kaks sõbralikku naist. Ma pole kunagi varem märganud, et keegi oleks majutuse pakkumisega seotud väikeettevõtlust nii tõsiselt võtnud. Apartmendis on olemas vist absoluutselt kõik potentsiaalselt vajaminevad asjad, isegi väike kaunilt kujundatud juhend pakutavate lisateenuste, transpordi, vaatamisväärsuste, prügi sorteerimise kohta saarel ja nii edasi. Peale selle on eraldi tualett kõigis kolmes toas ja mitu rõdu. On isegi vann, mida ma kahjuks ei jõuagi katsetada, kuna lihtsalt nii palju muud põnevat on teha.
Naised olid meile maitsmiseks jätnud ka kohalikke tooteid, näiteks nagu kaktuseliköör, kohalik jook Kinnie (kui ma õigesti aru sain, siis selle üks koostisaine on koirohi) ja muud. Tundus, nagu oleksime üürinud omale terve väikese hotelli. Hinna poolest ei saa aga Eestis sellise eelarvega isegi ühte äramagatud voodiga uberikku üürida.
Selline väikese hotelli mõõtu korter on meile Külliga kahepeale. Mu üksi-reisid pole juba mõnda aega jutuks tulnud, ju ma olen vanaduses seltsivamaks muutunud. Ausalt, üksi oleksin ma end selles avaras korteris küll liiga väikesena tundnud ka. Õnneks olin Eestist kaasa võtnud šokolaadi ja Eesti loodusfotodega lauakalendri, mille saan Gozo naistele kingituseks jätta.
Ilmaolud ja väljavaated kevadisel ajal
Qala külasse paistsid ka kerkivat uued välibasseinidega hotellid. Merevaade sellise hotelli aknast on muidugi väga kena.
Veebruarikuus ei ole siiski veel kuigi soe ilm, vast 14-18 kraadi sooja ja kohati jahe tuul. Kindlasti aga on soojem kui samal ajal Eestimaal. Gozo talv on Eesti mõistes kevad. Ja ma ei suuda seda uskuda, et mu nina on saanud nii palju päikest, et lapike nahka koorub maha. Päriselt?
Öömajades olid igal pool ülipaksud mõnusad tekid ja konditsioneeriga oli võimalik toad sooja õhku täis puhuda.
Mida Għawdex on säilitanud inglastest vallutajatest
Inglastest vallutajad on jätnud Gozole punased telefoniputkad. Qala külas on leitud ühele säärasele väga andekas uuskasutus raamatukogu näol.
Ka pistikupesad on inglisepärased. G-tüüpi adapteri võiks igaks juhuks kotti pista, kuigi neid saab ka kohapealt osta ja mõnes öömajas on need ka olemas. Mulle tuli kasuks, et mul Mauritiusel käigust saadik see meeles oli.
Maltal ja Gozol ehmusin aga, nagu Mauritiuselgi, mõnikord ikka ära, et auto sõidab ilma juhita. Ja üksjagu oli nuputamist, kummal pool teed bussi oodata. Liiklusega harjumiseks läheb natuke aega.
Gozo ja kassid
Gozol on päris palju kasse ja neid toidetakse päris tublisti. Leia kassid mõlemalt järgnevalt pildilt.
Vaatamata oma väiksusele pakub Għawdex minu arvates rohkem avastamisrõõmu kui Malta saar. Heietan kogutud muljeid järgmises loos edasi. Tule aga tule uuesti lugema!
