Fuerteventura on taas hoopis teistsugune kui ülejäänud Kanaari saared. Suuruselt Tenerifest järgmine, aga elanikke kõige vähem. Saar on madal, laavakivine ja väga tuuline. Vaatame seal pisut ringi!
Fuerteventura tuul ja vihm. Ja aaloed
Fuerteventura külastuse võtsime ette selle tõttu, et Lanzarotel liinibussiga aaloe farmi ei õnnestunud minna. Külli uuris siis välja, et Fuerteventura aloe vera keskusesse on hoopis lihtsam saada ja kuigi ma vaidlesin natuke vastu oma potentsiaalse merehaiguse tõttu, siis kaua sa ikka vaidled kui on nii suur soov need aaloed ükskord ära näha. Peale kaktuste vaimustuse on mul veel aaloede vaimustus. See on isegi veel suurem. Ja ma tahtsin viimaks teada saada, kas mu aknalaua-aaloed on Kanaari saarte aaloede sugulased või ei ole.
Nii et, palun väga, Fuerteventura aloe vera keskus. Seal kasvasid kollaste õitega aaloed. Ma oma aknalaua-aaloesid ei ole veel kunagi õitsemiselt tabanud.
Aaloe lehest saadud läbipaistev mahl või geel on minu jaoks oluline päikesepõletuse ja muude põletuste ja kriimude puhul, mis koduses majapidamises ette võivad tulla. See aitab nahka niisutada ja jahutada ning on kasulik ka juustele. Sobivad nii puis-aaloe (see, mis vanaemadel aknalaual kasvas) kui ka hariliku aaloe (aloe vera) lehed.
Ettevaatlik tuleb olla kollase mahlaga, mis mõnede aaloede lehtedest lõikamisel välja immitseb. See on mürgine vedelik, mis tuleb veega minema pesta. Seda nahale määrida ega sisse võtta ei tohi. Internetis leidub õpetusi, kuidas seda kõige paremini välja pesta saab. Keskuses näidati ka, kuidas aaloe lehe töötlemine käib. Ogalised servad lõigatakse ära, geel eraldatakse ja nii edasi. Minul oli igal juhul huvitav. Sai mitut sorti löga omal nahal katsetada.
Kass aitas külastajatel lõõgastuda.
Fuerteventura kogu aasta 21-st vihmapäevast aga 1 külastas saart minuga üheaegselt. Küll vedas sellega. Fotosid ei tahtnudki enam nii väga teha.
Fuerteventura – kuidas sinna saab?
Lanzarote ja Fuerteventura saarte, ehk Playa Blanca ja Corralejo, vahet sõeluvad kiired praamid, 35 minutiga jõuab kohale. Merehaigus ei jõudnud tuure üles võttagi. Soovitan aga igaks juhuks apteegist varuda ingveriga reisitablette.
Miks tulla Fuerteventurale?
Tegelik põhjus, miks Fuerteventurale tullakse, on liivadüünid. Surfarid saavad siin Atlandi ookeani lainetes lõbutseda. Praegu, talvel, oli eriti kõva tuul ja ujuda ei saanud. Põhjatuul ja sooja ainult 19 kraadi ringis. Kohalikud käisid T-särgi ja šortsidega. Ma tõmbasin jope luku kinni.
Surfareid aga oli hulganisti.
Corralejo looduspargi alal asuvad liivadüünid ja rand olid väga kenad. Looduspark asub Corralejo linnast ja sadamast mitte kaugel.
Laavakivine maastik oli aga hoopiski teistsugune ja erinevavärviline kui Lanzarotel. Vaatamata sellele, et need saared asuvad nii lähestikku.
Corralejo looduspargi alal asub ka uinunud vulkaan Montaña Roja ehk Punane mägi (312 m üle merepinna).
Millised on Fuerteventura külad?
Fuerteventura külad, vähemalt need, mida mina nägin, olid kindlasti ajaloolise hõnguga, väikesed ja kulunuma moega kui Lanzarote omad. Mitte kuigi palju Manrique kunsti. Kindlasti on need aga armsad ja põnevad läbi uurida.
Imestan enda puhul, kui kiiresti (umbes teisel reisipäeval) hakkan lõunamaal palme täiesti tavapäraseks pidama. Ja kuidas ma pole suutnud põhjamaa raagus okstega kunagi ära harjuda.
Mis mulle aga alati igal saarel väga meeldib, see on naabersaarel kohvikus või restoranis käia. See on kuidagi nii vahva ja eriline, minna saare taha saarele. Restoranis pakuti valget ja punast veini, mis pärines samast paigast, Valle de Santa Inés. Vein oli taas väga omapärane ja toit maitsev.
Paik on nime saanud erakla järgi, mille käskinud 16. sajandil ehitada Fuerteventura üks vanimaid naisi, Inés Peraza. Koht on kuulus oma käsitöö ja keraamikatoodete poolest. Jaanuaris toimuvad Betancurias ka pidustused kaitsepühaku Santa Inési auks.
Betancuria traditsiooniline arhitektuur
Betancuria asub sisemaal ja on ümbritsetud mägisest maastikust. Betancurias võib imetleda traditsioonilisi valgeid maju ja maapiirkonna võlu. Märgake hoonete huvitavalt laotud nurkasid! Santa Maria de Betancuria kirik-katedraalis asus ajalomuuseum. Betancuria on olnud Fuerteventura endine pealinn (kuni aastani 1834). Praegu on saare pealinn Puerto del Rosario.
Väidetavalt toimub septembri kolmandal laupäeval üks saare tähtsamaid festivale, Romería de la Peña palverännak saare kaitsepühaku Nuestra Señora de la Peña (Kalju Maarja ehk Jumalaema) auks. Nii et kui satute Fuerteventurale septembris, siis võite osa saada folkloorist ja saare traditsioonidest.
Vaatasime ka ajaloolist keskust ja ajaloohõngulisi tegevusi.
Keraamika väljapanek oli tõesti väga kena. Kuidas selliseid anumaid aga lennukisse kaasa võtta?
Jätke mind korraks järelevalveta ja juba ma leian kummalisi putkasid kuhu sisse kiigata!
Kuna surfarit minus ei ela, siis sellele saarele mind väga tagasi ei tõmba, aga mul on hea meel, et siiski käisin ja ära nägin. Ei jää kripeldama. Ma usun, et Fuerteventura on koht, kuhu saab tulla omaette olema. Tundus, et omaette on seal võimalik päris palju olla.
Kanaari saared ja aeg iseenda meenutamiseks
Kanaari saarte vahet saabki laeva või lennukiga pendeldada ja see on väga põnev seiklus, ühelt saarelt teisele rännata. Kuna kõik on tõesti nii väga erinevad, kaunid ja hämmastavad! Ilm on mõnus ja heal juhul päikeseline isegi talvekuudel. Talvel peaks riietuse valik olema väga kihiline ning koosnema alates bikiinidest ja suvekleidist kuni õhema kampsuni ja vihmajopeni. Üliolulised on mugavad jalatsid.
Kohalike inimestega saab ladusalt suhelda ja nalja visata. Ookeani ja mägede läheduses võib lõdvestuda, unistada, uudistada ja üllatuda. Ennetades üht klassikalist küsimust – minu reisid ei ole põgenemine ega laisklemine, see on teadlikult võetud aeg iseenda meenutamiseks.
See mina, kes teele läks, ja see mina, kes naases, on alati veidike erinevad.
Reisikirja eelmised osad asuvad siin:
Järgmine Kanaari saar – Lanzarote. 1. osa
Lanzarote kuurordid ja põllumajandus. 2. osa
Timanfaya rahvuspark, koopad ja kaktused. 3. osa
Manrique, Teguise ja kollane allveelaev. 4. osa
