Gdański vanalinna muudavad meeldejäävaks kitsa fassaadiga värvilised majad, Motława jõgi ja muidugi tohutu hulk suurepäraseid söögikohti. Lähme jalutame vanalinna tänavatel, jõe kaldal ja sõidame ka mere äärde. Naudime klaverikontserte küünlavalgel ja vaatame eksootilisi liblikaid. Teeme fotosid päeval ja öösel.
Gdański värvid ja mustrid
Niipea, kui oled saabunud Gdański vanalinna, vaatab sulle vastu esimene ilus maja. Siis teine ja seejärel kolmas, mis on eelmistest veel ilusam. Hakkad märkama värvilisi fassaade, nikerdatud uksi, tornikesi ja väikesi tänavaid ning võid avastada, et oled juba mitu minutit ühe maja ees seisnud ja seda pildistanud. Siis tuleb järgmine tänav, järgmine huvitav hoone ja jalutuskäigust saab arhitektuuriline uurimisretk.
Gdański vanalinna majadel ei ole kombeks olla lihtsalt majad, nad tahavad olla midagi enamat. Ühel on uhkemad kaunistused, teisel ilusam värv, kolmandal kitsam ja kõrgem fassaad, neljandal omapärasemad lisadetailid.
Gdański tihedalt külg külje kõrvale lükitud majad meenutasid mulle värvipliiatsite karpi. See vanalinn oleks nagu otsustanud, et hallist värvist jääb väheseks ja mul hakkas kurb, et Tartu linn pole samuti sellisele mõttele tulnud. Kõrged ja kitsad majad olevat aga sündinud seetõttu, et vanasti maksustatud maju tõepoolest nende tänavapoolse laiuse järgi. Olevat kehtinud fassaadimaks. Eestis vist veel sellist polegi?
Gdański vanalinnas jalutades tundus, nagu kõnniksin ringi vanaaegsel maalil. Vaatepildi muutis veelgi kaunimaks vikerkaar majade katuste kohal. See tekkis ajal, mil ma olin vihma eest kohvikusse varjunud, et süüa järjekordset õunakooki.
Kuninglik tee ja Neptun
Kõige kuulsam vanalinna tänav on ilmselt Pikk tänav ja selle jätk Długi Targ ehk Pikk turg. Läbi linna ajaloolise südame viib Kuninglik tee ja selle ääres asuvad mitmed Gdański kõige uhkemad hooned. Vanasti olevat seda teed mööda pidulikult linna sisenenud Poola kuningad. Długi Targ toimib ka linna peaväljakuna, kus asuvad ka mitmed Gdański kuulsamad vaatamisväärsused nagu raekoda, Artuse õu ja Neptuni purskkaev. Neptuni näost võib välja lugeda, et ta on seda kõike juba väga kaua vaadanud – vihma, päikest ja selfisid klõpsivaid turiste. Neptun teab, et Gdański ajalugu on tihedalt seotud mere, sadama ja kaubandusega.
Aeglaselt kõndida ja ringi vaadata võiks ka munakividega kaetud Mariacka tänaval. See tänav ühendab võimsat Püha Maarja kirikut (mis on suur ja muljetavaldav telliskivikirik) ja Motława jõe ääres asuvat Püha Maarja väravat. Selle tänava eriliseks tunnuseks on majade ees olevad terrassid, kivist trepid, vihmaveerennid ja merevaigupoed. Gdańsk ja merevaik on peaaegu lahutamatud, sest mõlemad on merega tihedalt seotud.
Motława jõgi, mis annab linnale peegeldused
Gdański süda ei ole ainult tänavad ja majad. Linn on tugevalt seotud veega. Motława jõe ääres muutub linna rütm. Seal saab jalutada mööda jõekallast, vaadata paate ja laevu, istuda restoranis või lihtsalt mööduvaid inimesi jälgida. Mitmeid tänavamuusikuid muutsid õhtuse linnamelu veelgi romantilisemaks. Gdański vanalinna võiks nautida ka õhtul, kui jõeveel peegeldub õhtune valgus ja restoranid ning purskkaevud on samuti kaunilt valgustatud. Kõndida aeglaselt ja lasta romantika hõngul end puudutada …
Gdańskil on ka teine nägu
Gdańskil on ka teine, palju tõsisem kiht. Ühel hetkel seisad värviliste majade vahel, imetled arhitektuuri ja sööd kooki. Järgmisel hetkel saad aru, et see linn on näinud väga palju rohkemat kui ilusad fassaadid välja paista lasevad. Gdańsk on sõdade, hävingu ja ülesehitamise linn. Teise maailmasõja ajal sai linn rängalt kannatada ning ajaloolist keskust tuli hiljem suures osas taastada. Seetõttu on tänane Gdańsk ühtaegu vana ja uus, mälestus ja tänapäev, ajalugu ja elu.
Ilusad majad ja turistidest tulvil tänavad on ainult üks kiht. Selle all on lood inimestest, kes siin elasid, töötasid, võitlesid, kaotasid ja uuesti alustasid. Gdańsk ei lase sul endast lihtsalt läbi minna. Ta paneb sind vaatama, kuulama, pildistama ja kindlasti midagi sööma. Võib-olla peab ta arvet, mitu korda sa tabasid ennast mõttelt: oh kui ilus!
Hiiglaslik valik toidunautlejatele
Ükski reisilugu ei ole päriselt valmis enne, kui on räägitud söögist, sest ma reisin suuresti ka toidu pärast. Ausalt öeldes jäävad mulle toiduelamused – nii meeldivad kui ka ebameeldivad – kauaks meelde ja annavad reisile oma värvingu. Seega ma arvan, et toidukohad võiksid kaaluda külastajate viisakat teenindamist, kuna mõni külastaja võib osata tagasi tulla. Ja olgugi, et mõni võib välja näha nagu täiesti tavaline, üksik ja pisut väsinud inimene, võib ta sellest hoolimata pidada loetavat blogi. Gdańskis polnud mul kellelegi midagi ette heita ja küsimusele: aga kus süüa? ei olnud selles linnas tõesti raske vastust leida.
Vanalinnas oli söögikohti igal sammul ja igasse taolisesse hubasesse ja kenasti kaunistatud kohta jätkus vestlevaid ja naervaid seltskondi. Poola on suurepärane sihtkoht toiduturismiks ja minu arvates eestlaste üks lemmik toidumaa – kohe peale Lätit. Söömisega ma tegin endale natuke liiga, ausalt. Toidusse suhtumine tundus lihtsalt nii eluterve. Üks kiire näide: olin ostmas kahte õunapirukat, kui müüja ütles, et ta pani mulle kolmanda, mis oleks muidu üksinda letile jäänud, ka tasuta kaasa. Kingituseks. Eestist tulles oli rõõmsat suhtumist kogeda üldse vaheldusrikas elamus. Toit on Poolas rammus ja maitsev, seda on suures valikus ja otse loomulikult soodsama hinnaga kui Eestis. Veelkord, et inimesed olid lausa harjumatult viisakad ja puhtust armastavad.
Õhtused klaverikontserdid küünlavalgel
Väga meeldisid mulle ka õhtused klaverikontserdid, millest sain teada tänaval jalutades ja mille piletid ostsin GetYourGuide´ist. Chopini klaverikontserte toimus mitmes paigas, kuid mina valisin kirikus, küünalde valgel toimuva kontserdi. Esinejaks oli sümpaatne Poola noormees, kelle mäng oli tõeliselt nauditav.
Hinge paitas ka kontsert, kus Queeni muusika oli seatud klaverile. Taas ümbritsesid mind arvukad küünlad, hämar ja hubane kontserdisaal ning virtuoosne pillimäng. Lisaks jagati kontserdi vältel huvitavat taustainfot laulude, Queeni ja Freddie kohta. Korraldajateks olid koguni kaks sümpaatset noormeest ja kui ma ostsin neilt temaatilise särgi, siis üks neist lisas, et tema isiklikult oli selle ära triikinud. Ma armastan suveniire, millega kaasneb lugu. Elav ja harmooniline muusika koos küünlavalguse ja lugudega jättis mind lummatuks kogu õhtuks.
Gdański eksootilised liblikad
Gdański vanalinnast leidsin ka liblikate muuseumi nimelise maja. Olen oma raamatus kirjutanud sellest, kuidas üks liblikas mind kunagi allikal suudles, ja tundub, et mul on liblikatega mingi eriline side. Seekord klammerdus mu käe külge lausa kolm suurt pruuni eksootilist liblikat, kellele sain mõnda aega silma vaadata, enne kui suutsin nad apelsinilõikude poole suunata. Need kolm olid kindlasti flegmaatikud. Ja nende jalatallad olid väga karedad ning tugevalt haakuvad. Minusuguse loomasõbra jaoks on ka liblikatega suhtlemine tore kogemus.
Mõni sõrmus võib olla väga edev ja uhke.
Ja milline on liblikate restoran.
Millest tuleneb Gdański populaarsus eestlaste hulgas
WizzaAir toob odavlendudega praegu Tallinnast Gdańskisse iga nädal suure portsu eestlasi, seega nende olemasolu linnas ei saa märkamata ja kuulmata jääda.
Info mõttes ütlen veel, et lennujaamast linna saab hõlpsasti näiteks nr 210 bussiga. Ja linnas toimib ühistransport väga hästi: bussid, trammid, rongid.
Öine vaade Główny jaamale.
Milline on Gdański rand?
Gdański Brzezno randa sõitsin Główny rongijaamast trammiga nr 3. See oli pikk ja kena liivarand ning kuigi ilm oli jahedapoolne, siis tallad sai septembrikuus ikka merevette kasta. Kuna kliima oli umbes nagu Eestis, siis kaasavõetud bikiinid sihipärast kasutust ei leidnud. Kliima osas ma olin olnud liiga optimistlik. Gdański rand meeldis mulle aga isegi rohkem kui Sopoti oma, sest rahvast oli vähem ja õhustik palju rahulikum. Selles rannas tekkis väga hea tunne ja minu arvates olid siin isegi koerad rõõmsamad kui Sopotis. Sõprade sõnul võib sellest rannast ka merevaiku leida, mina aga peale merekarpide midagi ei märganud.
Sopotist pajatan peatselt järgmises loos.
