Tänases loos vaatame, mida põnevat saab Sliema kandis ette võtta. Käime ära ka vaikses linnas ehk Mdinas ja uurime välja, kuidas kahe saare vahel liigelda.
Sliema rannapromenaad ja romantiline valgus
Maltal viibides ööbisime Sliemas ja Vallettas. Mis muudab Malta, ja lõunamaised maad üldse, hubaseks ja koduseks, on tänavalaternate kollakas soe valgus. Vaadake ja võrrelge Eestimaise külma ebasõbraliku valgusega!
Rõdud, värvilised rõdud, üks Malta kaubamärke.
Sliemas meeldib mulle eriti rannapromenaad. Siin võib lõputult jalutada. Peegeldused on õhtuti väga kaunid. Valletta paistab teispool vett.
Sliema promenaadi äärest viib praam 10 minutiga Vallettasse.
Ühel õhtul jalutasime St Giljani poole. St Giljan ja Paceville on pidude ja uhkete restoranide paigad. Sliema tundub rahulikum.
Balluta Bay, väike linnarand.
Jalutades mööda promenaadi edasi.
Sliemast olen varem kirjutanud ka SIIN.
Kuidas saada Maltalt Gozole ja tagasi?
Sliema öömaja lähedal asus Balluta rand, kus sain ka varbad vette pista.
Foto autor on Külli.
Balluta juurest viiski buss nr 222 Cirkewwa sadamasse, et saaksime sealt praamiga Gozo sadamasse, Mgarri, sõita. Huvitav fakt, et praami pilet tuleb osta alles Mgarris. Cirkewwas võid niisama rahulikult praamile jalutada. Praami pilet maksis 4,65 eur, ja seda siis edasi-tagasi sõidu eest.
Ja siis mõne päeva pärast sama teed tagasi. Pilguheit Mgarr linnale ja sadamale, enne praamile minekut, et Maltale tagasi sõita.
Ma ei saa jätta siia salati pilti riputamast. Sõime seda söögikohas, mis asub kohe Mgarr sadamast üle tee. Salat oli Gozo juustuga. Ports oli nii suur, et andis pikemat aega närida, aga eks neid busse ja praame tule järgmisi.
Gozo saarest ma teile juba pajatasin ja Vallettast tuleb juttu järgmises loos. Praegu sõidame Mdinasse.
Mdina on kitsaste tänavatega vaikne linn
Mdina on kitsaste, käänuliste, kiviste tänavatega, müüriga ümbritsetud tähelinn. Nende müüride taha varjuti vaenlaste eest, keda kohtas Maltal ja Gozol ülirohkesti. Mdinas elavat ülikute järeltulijad.
Selliseid silte muidugi iga turist ei loe.
Mdina meeldis mulle ka eelmisel Malta külastusel, nii et ma jäin mõtlema, mis tunne oleks siin natuke kauem elada. Sellel linnal on oma võlu ja salapära ja siia tõmbas tagasi. Ühte Mdina majja otsiti majahoidjat …
Püha Pauli katedraal ehk St. Paul’s Metropol Cathedral Mdina. Katedraal olevat seisnud selles paigas 12.sajandist, aga seda on muidugi ümber ehitatud. Mdina seosest Püha Pauliga saad samuti lugeda SIIT
Taas väga kaunid laed.
Armastus surma vastu, taas igal sammul. Irvitavad luukered. Kirikud ja katedraalid on sümboleid täis.
Ja midagi lõbusamat nüüd. Fontanella Tea Garden on Mdina müüri ääres, Bastioni tänaval, asuv populaarne (rahvast nagu murdu) ja mõnus (suur valik ülimaitsvaid kooke ja muud) kohvik. Malta kohvi nimeline jook koosnes kohvist, mille sees oli ilmselt tähtaniisi likööri ja mille kohal kõrgus vahukoorekuhi. Kui me hiljem üritasime teistest kohvikutest Malta kohvi tellida, siis küsiti vastu, et mis see on. Nii et koju tagasi jõudes on mul kange tahtmine ise seda jooki kokku segama hakata. Tunnistan üles, et see on tõesti väga spetsiifilise maitsega, aga nagu te juba teate, siis mina olengi kummaliste asjade degusteerimise fänn.
Pastizzid on kohalikud pirukad, mille sees on täidiseks tavaliselt ricotta, aga võib olla ka hernepuder. Taldriku serva alt paistab. Küllile toodi pärast kook ka veel.
Vaatepilt, mida nad üle müüri ääre vahivad, on niisugune.
Mdina vanas Inglise telefoniputkas asub nüüd AED aparaat.
Lähme keldrisse kolama
Üks hea lisasissetuleku allikas vanade majade omanikele, on lasta turistidel oma esivanemate vanu asju ja mööbliesemeid vahtida. Aga selliste majade keldrites võib olla väga põnev ja seega on piletiraha asjaette läinud. Näiteks on näha sügaval maa all välja kaevatud kiviseinad. See annab üksjagu mõtlemisainet. Mis siin vanadel aegadel võis toimuda? Ja kui vanadel aegadel?
Casa Gourgion’i rõdult avanes vaade Püha Pauli katedraalile.
Mdina kõrval asuv Rabat on samuti kitsaste tänavate ja värviliste rõdudega linnake.
Iga Malta klaasist ese on kunstiteos
Malta klaas, Mdina klaas, on nii kaunis, et ma lihtsalt tardun poes vahtima. Põhjamaal on krooniline värvipuudus ja niisuguses värvikülluses oled nagu teisel planeedil. Klaasasju on valikus kõrvarõngastest, klaaskommidest, klaaspokaalidest klaaslampideni ja kes teab, milleni veel. Kõik särab puhastes erksates värvitoonides. Oli ka igat värvi klaasist õhupalle!
Järgmises loos vaatame ringi Vallettas!
Reisikirja eelmised osad leiad siit:
Vahemere vaateid, Gozo randu ja Ggantija templeid. 3. osa
Cittadella, Victoria ja Gozo karneval. 2. osa
Għawdex ehk Gozo – milline ta seekord on? 1. osa
