Tänane lugu räägib sellest, kuidas üks tavalisena Tartus alanud reedene päev vajus unne Milaano lähedal, Põhja-Itaalias. Samuti sellest, mida leida Milan Malpensa lennujaamast, et Varese-nimelisi paiku on mujalgi kui Võrumaal ja kuidas jõuda Varese pühale mäele.
Jõudsin peaaegu lõpetada tavalise rutiinse tööpäeva, Tallinna lennujaamast täispuhutava kaelapadja osta, kiire õhulennu sooritada ja … Sellest, mis edasi juhtus, saategi kohe edasi lugeda.
Ma olen jätkuvalt vaimustunud oma vanast punasest seljakotist. Kuhu ma ilma selleta läheks?
Küsimused, mis võivad tekkida enne reisi algust
Kuidas teil muidu enne reisima minekut tunne on? Minul hakkas ikka küllaltki kõhe ja just enne kodu-uksest välja astumist tekkis klassikaline miks-küsimus. Millele ainus ja õige vastus oli: ma tahan. Tahan sooja ilma, naeratusi, lõunamaiseid puu- ja köögivilju ning üldiselt ka pettumustest natukeseks eemale. Küll ma võin siis pettunud edasi olla, kui tagasi tulen. Või ehk siis enam ei ole ka, ehk ulatun järjekordse selga löödud noa välja tõmbama, seda vaatame jooksvalt.
Lennu väravas tekkis korraks ka kas-küsimus, aga selle vastus oli igal juhul: igal juhul! Laupäeva hommik Itaalias veeta on igal juhul hea mõte!
Wizz Airiga on nii ja naa. Ühel korral ta minuga ei lennanud, aga teisel korral lendas. Nii et 50% lendudest siiski toimub. Aga polnud parata, seekord ma mingit muud nädalavahetuse otselendu ja odavlendu ei leidnud. Sellel reedesel õhtul Wizz Air lendas ja umbes 3 tunniga olin Milan Malpensa lennujaamas, veidi enne keskööd.
Juhhõissa, olen maandunud Itaalia öös!
Case Nuove on tilluke küla Malpensa lennujaama lähedal, kus on võimalik öömajale jääda. Kaardi järgi tundub küll, et viskad 3 km jalgsi ära nagu nalja, aga kesköösel mööda kõnniteevaba maanteed eriti ei tahagi. Majutusega oli juttu, et lennujaamast sõidab sinna shuttle bus ja seda ma siis otsima hakkasingi. Lennujaama ees oli hulk bussipeatusi, aga mitte sellist, mida minul vaja oleks olnud. Viimaks küsisin ühe bussijuhi käest juhtnööre. Selgus, et shuttle bus sõidab terminal 1 ja terminal 2 vahet ning Case Nuove jääb nende vahepeale. Ütlesin bussijuhile suure grazie, vahetasime naeratusi ja ma marssisin terminal ühte tagasi.
Väljapääsu nr 5 juures tuli liftiga maa alla sõita, vasakule keerata, minna läbi suure pimeda ruumi, milles oli kohutav ja moodne installatsioon, keerata vasakule, jõuda õue ja hotell Sheratoni ees peatuski see lubatud shuttle bus. Buss sõitis 5 min, peatusest marssisin veel 15 min jalgsi mööda pimedaid tänavaid ja olingi sama suure hotelli ees nagu Sheraton, kohal. Siin maksis tuba 3 korda vähem.
Sellistel hetkedel ma tunnen ennast ära. Täpselt mina – taas mingis veidras olukorras, midagi otsimas ja edasist tegevuskava paika panemas. Ilm oli ka just selline, milles ma ennast eriti hästi tunnen ja ära tunnen, mis tähendab, et soe. Väga soe öö. Suur hotell paistis kaugelt silma ja oli avatud 24/7, kedagi ei tulnud öösel sisse pääsemiseks üles ajada.
Muidugi te võite võtta lennujaama ees takso ja sõita kuhu iganes. Aga mis mõte oli sel juhul üldse kodunt välja tulla. Taksoga saab Tartus ja Tallinnas ka sõita.
Milaano juures on peale Malpensa veel lennujaamu
Kui Milaanosse lendate, siis tasub uurida, millisesse lennujaama teie lennuk maandub. Kas Malpensa või Bergamo Orio al Serio, kus ma käisin ühel eelmisel korral. Mingi kolmas lennujaam on seal veel.
Malpensa lennujaam tekitas suuremat kasvu küsimärgi, et kuidas ma siit ükskord tagasi oskan minna. Aga seda ma otsustasin uurida siis, kui see aeg kätte jõuab. Praegu – kui mõnus voodi! Uni aga ei tulnudki, mõtlesin omi mõtteid ja tundsin ennast lihtsalt hästi. Ei tahtnud reisimise õhinat maha magada, seda raske koorma alt välja pääsemise tunnet. Mõned päevad saan jälle kulgeda omas tempos, teha plaane, unistada, pildistada ja kirjutada. Täpselt mina!
Hommikul astusin Case Nuove hotellist välja kuke kiremise saatel. Kui mõnus kodune külaelu tunne! Hotelli ees oli miskipärast pikk punane vaip. Võrreldes eelmise fotoga nagu öö ja päev.
Shuttle bus sõidab iga 15 min järel ja jõudsingi kerge vaevaga lennujaama tagasi. Taas tuttavas maa-aluses maailmas, avastasin seal rongijaama. Varese linna jõudmiseks istusin Biasca suunas sõitvasse rongi, S50, pileti hind 13 eur. Pileti sain ülemiselt korruselt kassast.
Varese pole ainult Võrumaal
Varese linn asub Lombardias, Põhja-Itaalias, Milaanost 55 km loode suunas, aga Malpensa lennujaamast 30 km. Milaanosse oleks saanud nii rongiga kui ka bussiga. Milaano ei ole koht, kuhu mina tahaksin minna ja seetõttu läksin ükskõik kuhu mujale ja vastassuunas. Varese tundus juba nime poolest elumuutev. Minu raamatust võite lugeda, kuidas varesed mu ellu ahhaa-hetki on toonud.
Varese linna lähedal asub ka Varese järv, Alpi eelmäestik, Sacro Monte di Varese ehk maakeeli Varese püha mägi koos Santa Maria del Monte palverännukirikuga ja Campo dei Fiori rahvuspark ning mägi koos observatooriumiga. Lisaks veel mitmeid järvi.
Varese linnas leidsin kohe üles laupäevase turu ja seejärel bussipeatuse.
Sacro Monte di Varese juurde sõitis buss umbes 20 min. Alguses ei saanud arugi, kui raskeks Varese turult ostetud hurmaad, pirnid ja (väidetavalt Sitsiiliast pärit) tomatid seljakoti muutsid, aga mäe jalamile jõudes oli selge, et selle koormaga pole lihtne edasi minna ja sõin ühe hurmaa ning pirni ära. Palju parem.
Teen siin väikese pausi ja kohtume järgmises loos Varese püha mäe palverännu teekonnal!