Funchal on armas linn küll, aga tahtsin ka teisi kauneid kohti vaadata. Täna räägin, millist silmailu pakuvad musta liivaga rannad, laavakivist looduslikud basseinid kohas nimega Porto Moniz, punaste katustega valged majad ookeani eresinise vee taustal ja mis võib veel soojendada peale päikesepaiste. Lähen tutvuma Madeira läänepoolse osaga.
Kuidas üleöö leida sõiduvahend koos juhiga
Madeira avastamiseks peab olema rendiauto, mootorratas, või mingisugunegi juhiga sõiduvahend. Busside graafikud ei ole väga tihedad ja väga kaunitesse looduslikesse paikadesse need ei vii. Mõned sportlikumad sõidavad mägedes ka mägijalgratastega, mis on kindlasti vahva, aga võhma peab kõvasti olema.
Kui rentida auto, siis selline, mis veab kõigi oma nelja rattaga ülesmäge ja on võimalikult tilluke, sest ma ei kujuta ette, kuidas ja kuhu seda kitsastel tänavatel parkida. Kohalikud teavad arvestada, et kurvi tagant võib keegi ootamatult välja kihutada, aga juhi närvikava peaks ka küllalt tugev olema. Rendiautoga võiks öömajad kindlasti võtta väikestesse küladesse, näeb rohkem ehedust.
Kui autot ei ole, võib vabalt ka Funchalis peatuda ja siit väljasõite teha. Kuigi Funchalis on ülipalju turismibüroosid, ostsin oma ekskursioonid internetist. Tahtsin saada kogemust, kas nii on tõesti võimalik teha. Ja oli. Võeti minuga ühendust ja tuldi hotelli järele. Täiesti olemas sellised kohad nagu feelingmadeira, getyourguide, viator. Bussijuhid olid ühtlasi giidi eest, rääkisid kogu sõidu vältel saare elust-olust ja viskasid nalja. Kogu väike seltskond oli alati viisakas ja vahva. Osalejaid igas vanuses.
Madeira on kaljudele laiali laotatud ja elu toimub siin justkui riiulitel. Kõige alumisel tegeletakse kalapüügiga, järgmisel on banaaniistandused ja kõrgemal kasvatatakse viinamarju. Need ongi Madeira jaoks kõige olulisemad tegevused. Ka sõiduteed on erinevatel tasemetel, nii et näiteks lennuväljale on võimalik heita pilku nii lennuraja alt, samalt tasemelt kui ka ülevalt.
Maanteed on nagu mägedes ikka. Sinkadi-vonkadi. Giid ütles ühes kurvis, et hiljuti olevat siin auto ja buss kokku saanud, mispeale buss oli hakanud mäest alla uperpallitama, aga puud pidanud ta õnneks õige ruttu kinni. Nii et ohvreid ei olnudki. Istutage puid!
Kaunid külad ja ookeanivaated
Câmara de Lobos olevat oma nime saanud tegelikult merilõvide järgi. Ja mitte huntide. Väike kaluriküla Funchali lähedal. Seal all.
Cabo Girão neem asub 580 meetri kõrgusel ja siin on läbipaistva põrandaga vaateplatvorm. Turistidele kohustuslik ära vaadata. Selle tõttu nägingi põhiliselt turistide jalgu sellel platvormil. Aga vaade ookeanile oli ilus, nii et kui siinkandis nagunii tiirutada, võiks kiire pilgu peale visata. Klaasi all paistab ka ookean.
Saare edelaosas asuv Ribeira Brava on nime saanud “metsiku jõe” järgi, mis voolab mägedest ookeani poole. Siin võib nautida tumeda liivaga randa, ujuda, jalutada söögikohtadega ääristatud promenaadil. Ma lihtsalt istusin ja vaatasin sinise erinevaid toone.
Pilveudus mäed ja levadad
Funchal on pidanud end alati piraadirünnakute eest kaitsma. “Nunnade org” on üks väike küla, kuhu nunnad põgenesid Funchalit ründavate piraatide eest. Siin, Madeira keskosas, on mäed, metsad, matkarajad, kosed, levadad. Levadad on kivist kanalid, milles voolab mägedest alguse saanud vesi. Seda vett kasutatakse nii elektri saamiseks kui ka põllumajanduses. Levadad on ka populaarsed kohad ka matkamiseks, mõnedes neist on matkamine päris ohtlik, sest levadad võivad olla järskudesse mägedesse rajatud. Kui minna levada-matkale, peaks valima oma võimetele vastava raja.
Mägedes on natuke jahedam kui päikeselises Funchalis. Sellistes pilvedes, kõrgel mäe otsas, on aga väga mõnus olla. Tunda, kuidas jahe pilveudu sinust läbi voogab.
Madeira elanikud läksid röövlite eest peitu ka teisele poole mägesid, jõudsid põhjarannikule ja lõid sinna küla São Vicente. Praegu armastavad surfarid siin laineid püüda. Surfareid on ka Seixali ilusas musta liivaga rannas.
Giid rääkis, et aastal 2010 olevat Madeiral olnud üleujutus koos mudavooluga. Selline asi korduvat iga 100 aasta järel. Huvitav, kuidas ja miks loodusel küll nii täpne arvepidamine on?
Porto Moniz ja looduslikud laavakivist basseinid
Madeira kõige loodepoolsemas nurgas asub Porto Moniz. Selle koha tahtsin kindlasti ära näha ja selleks saigi kogu sõit ette võetud. Porto Moniz on kuulus oma looduslike laavakivist basseinide poolest. Kui ookeanilainetes ujuda ei julge, siis siin on rahulikum ennast vette kasta. Laavakivi on ürgne ja vägev.
Porto Moniz külastust ma soovitan ka kõigile. Väga ilusad vaated. Ja need, kes on mitmeid kuid oodanud toidunaudinguid, võivad siin end kurguni täis vitsutada. Ma usun, et kogu maailma reisihullud mahuvad toidukohtadesse ära.
Porto Moniz nähtud, sõitsime juba lõunarannikule. Calhetas asub tehislik liivarand, Marokost kohale veetud tavalise kollase liivaga. Ikka selleks, et turismiäri edendada. Minule meeldisid traditsioonilised kivised rannad tegelikult palju rohkem. Liivarandu on mujal ka, aga laavakivi peal pole võimalik ikka iga päev pikutada. Pärast selliseid erinevate nägudega musti kaljusid (vaata neid kaljusid kohapeal hoolega!) tundub hele liiv nagu kuidagi … lame.
Ja joogatunnid jätkusid ikka!
Minu armsad joogatajad saatsid mulle fotosid sellest, kuidas nad minu reisimise ajal omaalgatuslikult joogatunde läbi viisid. Vaat juba sellepärast tasus kaugemale sõita, et saada tagasisidet, kui vahva ja vajalik koostöö meil on! Kui su tegevus läheb kellelegi korda ja muudab maailma natuke rõõmsamaks. See teadmine tegi südame rohkemgi soojaks kui Madeira päike.
“There is no way to peace, peace is the way.” – Mahatma Gandhi
Mida Madeiral veel näha saab, räägin jälle järgmises loos.
Reisikirja eelmisi osasid saab lugeda siit: