Varahommikune vaikus õitsvate kuremarjapuhmaste kohal lubab kuulatada soohaldjate kutsuvat sosinat. Tillukesi valgeid vatitupse meenutavad tupp-villpead tervitavad saabujaid tuule käes kergelt noogutades ja nende valevus muudab ümbritseva avaruse eriti helgeks. Selle looga kutsun sind kaasa Valgesoo rabasse.
Järgnen põnevusega soohaldjate ja soovanakeste (viimased on vanad kuivanud puutüükad eemal soos) kutsele, kõndides pruunikasroheliste rabalaugaste vahele. Meelde tuleb ammusest vene filmist kuuldud sõna “bolota” ja koer, kes justkui ühe Baskervilleʼide pere hulka oleks tahtnud kuuluda. Ümbritsevas vaikuses kurblikku ulgu siiski kuulda pole.
Lasen pilgul üle inimtühja välja libiseda ja ahmin kopsudesse mändide ja sookailude lõhna.
Sood ja rabad ongi ürgsed ja ebatavalised paigad
Koer hüppab rõõmsalt mu najale püsti ja enne kui arugi saan, tunnen näos niisket keelejälge. Esmalt imestan, et olen üleöö mingil põhjusel selliseks lemmikuks muutunud, aga mõne hüppe järel meenub mulle mu tegelik lisaväärtus – kolm lihapirukat seljakotis.
Seiklusjanuline huskyst sõber on mind ja oma perenaist taas matkama toonud ja kuni järg pirukateni jõuab, varitseb ta soomätaste vahele peitunud pisielukaid. Sõber koer näib veendunud olevat, et samblatuttide alt saab midagi põnevat kindlasti lagedale tirida, kui nina piisavalt sügavale vette pista.
Valgesoo rabast õhkub soojust ja vaikust
Nahka näpistav kargus ja seiklusjanulise koera nakatav rõõm pesevad silmadest unenägude jäljed. Varajane hommik ongi kõige parem aeg loodust avastama asuda.
Rabamaastikku kaunistavad rabamännid, juba mainitud õitsvad kuremarjad ehk rabamarjad ehk jõhvikad, valged sootupsud, sookailud ning muud rabataimed. Pean soomaastikku üheks oma lemmikpaigaks ja kevadsuve oma lemmikaastaajaks.
Rabast justkui õhkub alati soojust ja vaikust. Siin võib olla iseeneses oma mõtetega, ilma et keegi neid ära tallaks. Üsna kiiresti lahustuvad kõik mõtted ise ümbritseva ilu ja avaruse sisse.
Soo või raba – kumb on ägedam?
Ma küll ei mäleta, kas koolitunnis sai õpitud, milline erinevus sool ja rabal on, aga Google abiga leidsin, et sood jagatakse arengustaadiumi alusel tüüpideks. Üks neist tüüpidest ongi kõrgsoo ehk raba (ja teised madalsoo ning siirdesoo). Valgesoo on tegelikult raba.
Raba on soo viimane arengustaadium, mis tähendab, et turbakiht on muutunud üliväga paksuks. Nii ei ulatugi taimede juured siin enam põhjaveeni ning rabataimed peavad kasvamiseks ja toitumiseks lootma ainult vihmaveele.
Turbasammal on näiteks üks selline kaval tegelane, kes imeb endasse oma kaalust kümme kuni kakskümmend korda rohkem vett, et ka vihmavabal ajal ellu jääda. Turbasamblal tegelikult juur üldse puudubki, nii et ta ülespoole kasvades altpoolt lihtsalt kõduneb.
Soode kuivendamine aga saab sellestki vintskest vennikesest kergesti jagu.
Edasi vanade parunipuude juurde
Valgesoo rabas on siledat laudteed umbes kilomeetri jagu, edasi kulgeb rada läbi metsa.
Umbes 150 aastat tagasi oli kunagisel Ahja mõisnikul hoopis teine vaatenurk kui praegustel otsustajatel. Sel ajal leidis Conrad von Brasch, et mets, samuti eramets, on väärtus ja rajas ka omale ühe sellise, mis kestaks kauem kui ta ise.
Seda männimetsa hakati nimetama “mõisniku männikuks” ja iidsed “parunipuud” on ühed hetkel harvesteride terade alt pääsenud isendid, mida tänapäevalgi imetleda saab. Laudteelt maha astunud, jalutamegi nüüd metsarajal. Metsaservas asuvatest metsakuklaste pesadest astume kiirendatud sammuga mööda, põhiliselt husky karvakasuka kaitsmise eesmärgil.
Läbi männiokste kumav päike.
Okkad matkatossude sees.
Lindude laul.
Rahu.
Eesti soodel on oluline roll Maakera vee- ja süsinikuringes
Oled sa mõelnud, milline on puhta vee väärtus tegelikult? Eestis oleme harjunud, et veega võib ohjeldamatult lodistada, mujal maailmas pole see aga hoopiski nii. Indoneesia, Aasia või Aafrika poole ei pea vaatamagi, näiteid leiad juba Euroopast.
Soodes kasvaval turbal on võime puhastada nii saastunud sademe- kui ka pinnasevett. Lisaks toimub soodes süsinikdioksiidi sidumine ja eluks vajaliku hapniku vabastamine.
Maailmas kiiresti suureneva veepuuduse taustal on Eesti sood ja rabad – puhta vee hoidjad ja tootjad – tõeline maailmaime. Kuigi igas maailmanurgas võib juua Coca-Colat, ei kohta niisugust luksust, nagu puhtad soomaastikud, isegi Euroopas eriti tihti.
Oled sa mõelnud, kuidas saaksime paremini hoida ja kaitsta oma loodust? Mida maailm meilt ootab?
Kuidas Valgesoo rabasse üldse kohale jõuda
Valgesoo looduskaitseala asub Põlvamaal, Ahja jõe ääres, Kiidjärve küla lähedal. Täpsemaid juhiseid kohale jõudmiseks vaata näiteks lehelt loodusegakoos.ee. Matkarada algab ja lõpeb vaatetorni lähedal.
Valgesoo on kõige väiksem raba Eestis ja eriti kaua seda ringikujulist ning alla 2 kilomeetri pikkust loodusrada vantsida ei õnnestugi. Kui tallad alles soojaks saadud, võid edasi matkata näiteks Kiidjärve ja Taevaskoja kandis.
Kas oled juba käinud matkamas ka Meenikunno rabas ja avastanud Merioone allika Tilleorus?
