Alguses ma ei saanud üldse aru, mida Cinque Terre tähendab. Kas mõni kirik või klooster või… Mõistsin aga, et selles on midagi ligipääsmatut – ja seega salapärast. Alles reisil olles sain teada, et nimi Cinque Terre tähendab „viis maad” ja on viie kaluriküla ühine nimetus. Need külad, mis asuvad kõrgetel rannakaljudel, on tõepoolest erakordselt vaatamisväärsed ja kuuluvad seega ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Suvi on just selline paras laisk aeg, et leida üles mõne aasta tagused reisikirjad ja neist üht-teist välja noppida. Ja jagada nendega, kellel samuti jalatallad sügelevad ning seljakott nurgas nukrutseb. Mõni aasta tagasi sai siis käidud Vahemere ääres, Itaalias Liguuria rannikul.
Rendiauto on suurepärane võimalus omaenese rütmis kulgemiseks. Seigelda mägedes, mere ääres ja rannikulinnades. Nii ka see, peaaegu et maailmalõpu otsimise teekond, teoks saigi.
Kõige põhjapoolsem rannaküla on Monterosso al Mare
Hoiatan, et parkimisplats on mõeldud ilmselt imepisikestele sõidukitele ja kõhnadele juhtidele. Itaalias ei tasu selle üle üldse väga imestada. Siit edasi aga teise külla otseteed enam ei lähegi. Nii et paratamatult tuleb auto kusagile jätta. Ja targem oleks saabuda parkimisplatsile varahommikul. Kuna Cinque Terre, nagu selgub, on väga populaarne koht. Väga.
Monterosso Al Mares, nagu turistilõksule kohane, on liivarand kristallselge veega ja pisikesed tänavad (põhiliselt üks peatänav) täis kohvikuid, baare, restorane, suveniiripoode ja erinevaid majutusi. Viimasedki on targem ette broneerida või vähemalt juba hommikul ustele koputama hakata. Tänavatel jalutada, meretuult hingata ja itaalia kööki nautida on aga imeline! Mäe otsas paistab ka muinasjutuline kindlus.
Järgmisse kalurikülla on võimalik sõita rongiga. Kõige mõttekam on sõita kohe viimasesse neist küladest ja hakata siis rongiga hoopis tagasi tulema, külastades nii igat pisikest kaluriküla. Rong sõidab külade vahel kõigest 3-6 minutit.
Riomaggiore on lõunapoolseim ehk viimane neist viiest külast. Või siis La Spezia poolt tulles esimene
See kaluriküla on rajatud justkui rannakaljude terrassidelele. Vanalinna tänavatele on taas pressitud erinevad söögikohad ja poekesed. Ja kuivale tõstetud paadid. Turistipüük on siingi täies purjes. Mereande on muidugi võimalik nautida erinevates restoranides ja miniatuurne olustik meenutab kunstiteost. Majad on värvilised nagu värvipliiatsite karp. Võibolla seepärast, et kalurid oma kodule ka merel olles pilku peale saaksid visata. Siin on ka vähemalt kaks kaunist kirikut.
Riomaggiorest võib rongiga hakata tagasi Monterosso al Mare poole sõitma, kui just edasi ei taha sõita ja Rooma jõuda.
Manarola on Cinque Terre neljas küla
Riomaggiore ja Manarola vahel kulgeb ka kauni nimega jalgtee – Via dell’Amore ehk “armastuse rada”. Kahjuks oli see aga mägedes toimuvate varingute tõttu ohtlikuks muutunud ja suletud. Rongijaamast viib Manarola peatänavale pikk tunnel. Kaljuterrassidele on rajatud viinamarjaistandused ja seetõttu pakutakse muidugi suurepäraseid kohalikke veine! Taas kunstipärased värvilised majad ja maaliline õhustik.
Corniglia on järgmine küla
Mis asub kõrgel mäe otsas. Rongijaamast külla jõudmiseks tuleb ronida üles mitmesajast astmest (kas tõesti 365?). Viimaks üles jõudnud, võtavad imepärased vaated (ja eelnenud ronimine) hinge kinni. Sellel külal pole isegi paadiühendust, sest see asub nii kõrgel. Seega on siin säilinud veelgi rohkem ajaloolist hõngu. Corniglia on pigem põllumajanduslik küla, mida ümbritsevad viinamarjaistandused.
Cornigliast läheb järgmisesse külla ka jalgrada. Raja algust pole küll kerge üles leida, kuid kasuta kohalike abi! Sentiero Azzurro tähendab „sinine teerada” ja viib see Vernazzasse. Vanasti, kui rongiühendust veel polnud, käiski kogu liiklus ilmselt seda rada pidi.
Vernazza poole suundudes jääb türkiissinine meri vasakule käele. Ja öösel on rada eriti põnev. Taamalt on näha kaugetel rannakaljudel asuvate külade tuled, mis merepinnalt tagasi peegelduvad. Siin on lagunenud kiviplaatidest trepid ja koopad ning lahesopid kusagil allpool. Paremal pool on kalju ja vasakul siis järsk kuristik. Siin on salapära, soojust ja sumedust. Lõhnavaid lilli, kahisevaid puid, kõrkjaid ja torkivaid kaktusi. Kahe kaluriküla vaheline matk kestab umbes poolteist tundi.
Vernazza külas jõuab teerada majade vahele
Eksida pole võimalik. Vernazza külas võib taas imetleda värvilisi maju ja nautida peatänava restoranides vaimustavat itaalia toitu ning veini. Ja leida peavarju hotellides või albergides. Siingi kõrgub kaljul kindlus ja kaljude vahel peitub väike looduslik sadam. Vernazzast saab rongiga kergesti taas esimesse neist viiest külast, Monterosso Al Maresse.
Cinque Terre tähistab seega „viit maad” ehk viit kaljudel asuvat rannaküla. Milleks on Monterosso al Mare, Vernazza, Corniglia, Manarola ja Riomaggiore. Need kalurikülad ongi vahemereliselt maalilised, pakuvad imelisi loodusvaateid ja maitseelamusi. Viivad sind justkui minimalistlikku maailmalõppu või muinasjuttu ja jätavad hinge jälje mitmeteks aastateks.
Olen Liguuria reisist kirjutanud ka Postimehes: “Naistega viie küla maal”.
