Hea tuju päev: paadiga keset Pühajärve

paadiga Pühajärvel

Mälestus ühest suvisest hea tuju päevast on senini sahtlis seisnud, alles nüüd tekkis aeg see arvutisse toksida ja siia väiksesse virtuaalpäevikusse üles riputada. Sellel hilissuvisel päeval sai mindud Pühajärve äärde ja satutud koguni keset järve piknikku pidama.

Kuidas kohtumine sõbraliku paadimehega rõõmsa tuju lõi

Algas kõik sellest, et jalutades sõbrannaga Pühajärve liivasel kaldal, avastasime seal asuva paatide ja vesijalgrataste laenutuse. Hakkasime laenutuse ees arutama, et lapsepõlvest on meeles vett laias kaares pritsivad vesijalgrattad ja kuna hetkel on meil tegu kleitide ja käekottidega, siis me kindlasti ei taha märjaks saada. Suutsime mõnd aega ignoreerida paadilaenutuse peremehe käeviibet ja hõiget: tulge ma räägin teile, et asi pole tegelikult üldse nii!

Viimaks suutis peremees meie emotsioonidele vahele segada ja näidata, et aeg on vahepeal edasi läinud ja vesijalgrattad hoopis teistsugused kui mitukümmend aastat tagasi. Arutasime veel jupp aega, kas sõuda seiklustesse paadiga või jalgrattaga ja otsustasime siiski viimase kasuks.

paadis Pühajärvel

Vesijalgratas osutus nii avaraks ja mugavaks, et pea sellel või piknikku. Kraamisimegi keset lagedat vett kohvitermose, tassid ja pagariärist Elsa kaasavõetud koogid ridikülist välja. (Milline on Otepää pagariäri Elsa ja mida seal pakutakse, loe sellest loost.)

Püha ja salapärase kohaga on seotud legende

Päikesest sillerdavas vees pedaale sõtkudes hakkasin aimu saama, miks sellele veekogule on püha järve nimi antud. Valdav tunne oli müstilisem ja vaatepilt kaunim kui ma arvatagi oskasin. Looduse ilu nähes ei suuda kurba tuju alles hoida isegi siis, kui seda veidi näiteks kleidi taskus kaasa on võetud!

Õnn on juba see, kui on aega rahulikult  olemiseks, varvaste sooja järvevette kastmiseks ja tajumiseks, et oled kooskõlas iseenda ja ümbritsevaga. Õnn on see, kui leidub sõbralikke inimesi ja kreemikooke. Õnn on… sellisel päeval see lihtsalt on.

sillerdav järvevesi

Järve  pidasid pühaks ja maagiliseks ka juba meie ammused esivanemad. Ja mida nende legendid järve tekkeloost pajatavad?

Pühajärv võis olla nime saanud järve kaldal kasvanud pühalt tammehiielt. Samahästi võis aga ka olla, et järv tekkinud suure vihmasaju tulemusena. Ehk polnud see üldsegi vihmasadu, mis järve tekitas, vaid hiidnaise Linda pisarad?

Ajaloo väitel olevat ka järve uppunuid üksjagu. Võib-olla kutsub omale seltsilisi järve uputatud krahvitütar (uputamise põhjuseks ikka see kõrgest soost tüdrukute komme – tõmmata ligi vaeseid talupoisse).  Võib-olla on põhjus hoopis selles, et siinne paik on populaarne ujumis- ja pidutsemiskoht.

Pühajärve  saared ja Emajõe algus

Järves asuvateks saarteks on Suur- ja Väike Lepasaar, omavahel ühenduses olevad Sõsarsaared ja Kloostrisaar, millel olevat kunagi asunud klooster. Paadiga on võimalik saari lähemalt uudistama sõita. Järve lõunatipust saab alguse Väike-Emajõgi.

hea tuju päev Pühajärvel

Dalai-laama õnnistused

Üks erakordne sündmus toimus 1991. aastal, mil järve õnnistas Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatzo. Sellele kaldaäärsele kohale rannapargis, laululava lähedal, on püstitatud ka mälestusmärk.

Pühajärve kaldal peetakse suvel sageli kontserte

Meie kaldale naasmist tervitati valju muusikaga. Kas olime selle lühikese vee peal veedetud ajaga kuulsaks saanud? Siiski mitte! Selgus hoopis, et Pühajärve kaldal valmistuti Rein Rannapi kontserdiks. Muidugi jäime kuulama ja saime kontserdielamuse lisaks.

Päevast saadud elamus ja hea tuju sundis meid koguni järgmisel päeval tagasi minema ja järvel juba pikema tiiru tegema. “Püsikliendi” staatus andis jalgratta laenutamisel  lisaboonuse, hurraa!

Mida uut Sina suvel kogesid?

Miks Sa peaksid tutvuma Pühajärve matkarajaga, seda võid lugeda juba järgmisest loost!