Isand Teide üks sõõre ajab praegugi tossu välja ja vulkanoloogid arvavad, et vulkaan peaks tuld ja tõrva sülitama hakkama 2-20 aasta pärast. Nii et kas Tenerifele elama sättimine on ikka väga hea mõte. Kuni katel veel mulinal ei köe, saab seal patseerida. Aprillikuu alguse päevadel käisimegi Teide rahvuspargis ja mäel.
Isand Teide on Tenerife vulkaan, tema lähedal asuv Chahorra olevat pursanud 1798. aastal (aga kes seda nii täpselt teab?). Teide on suuruselt kolmas vulkaan maailmas (teised 2 asuvad Hawaiil) ja selle kõrgus on 3718 m, merepõhjast mõõdetuna koguni 7,5 km. Kahejalgsetele meeldib miskipärast kõike mõõta ja võrrelda. Teide on üks Las Cañadas Caldera kraatri tippudest ja täiesti purskamisvõimeline.
Aastatel 1704-1706 olevat pursanud Siente Fuentes, Fasnia ja Montaña de Las Arenas ning tähtsa sadamalinna Garachico olevat hävitanud Montaña Negra ehk Trevejo. Samuti on endast märku andnud Chinyero (viimane purse 1909. aastal).
Matkarajad Teide rahvuspargis
Ühel päeval tiirutasime kraatris ringi, imetlesime mäetippe, kivimeid katlas ja ümber selle. Teisel päeval külastasime külastuskeskust ja matkasime pikemalt, tõenäoliselt kusagil 2712 m kõrgusel. Matkaradasid oli mitmeid ja maastik võrratu. Teerajad vulkaanilisest tuhast, madalad okastaimed jalgu kriipimas. Soojendasime end laavakivist müüri lähedal, sest tuul oli nii vinge, et tahtis lendu viia ja kiskus kaamerat käest. Külastuskeskuses oli ka kohvik ja näitusesaal.
Marsi maastik, mida on kasutatud ka mitmetes filmides. Ühe võtted olevat praegugi pooleli. Siia võib pildistama ja imetlema jäädagi. Kui palju tahkunud laavat.
Katlas kulgeb maantee, mis viib ka Telefèrico ehk köisraudtee juurde. Köisraudteega saab 3555 m kõrgusele. Sinna läksime kolmandal päeval. Siis saime köisraudtee piletid ostetud ning nn klaaskapp sõitis, sest tuul oli vahepeal vaibunud. Sooja võis olla 8 kraadi, kuigi ilmateade lubas nulli. Jope on kindlasti vajalik, nagu ka matkasaapad või vähemalt mittelibiseva tallaga jalanõud. Seega käisime El Teidel külas koguni kolmel korral.
Köisraudtee piletid saab ette osta Telefèrico lehelt ja kohale sõita liinibussiga, aga kui pileteid internetist ei saa, tuleb leida ekskursioon. Nagu juba öeldud, kunagi ei tea ette, kas ilmastikuolud lubavad seda kõlkumist ette võtta, aga ka madalamal on vaatamist mitmeks nädalaks või kuuks.
Kõrguses on väga hea kerge tunne, nagu mägedes ikka. Õhk on hõredam ja mõnusam. Sellel kõrgusel, kuhu klaaskapp viis, tundsin eriti, et mul on süda ja see tuksub päris kõvasti. Vaade väga-väga ilus. Pilvedest kõrgemal. Teide pärast saigi vist saarele tuldud. Tänulik ja sõnatu.
Väävlivärviline kivim. Teidel tegutseb ka observatoorium.
Teide päris-päris tippu jõudmiseks tuleb veel paarisadat meetrit õige mitu tundi ronida, sest kerge see ei ole. Mägedes on 200 m ikka väga pikk maa. Samuti peab olema mäeluba ostetud mitu kuud varem. Kas aga köisraudtee sõidab ja edasi ka ronida saab, seda ei tea kunagi ette. Sinna üles siis vaja turnida, kivid veeremas talla all.
Teide rahvuspargis kasvab justkui muinasjutu tulipunane lilleke, mida mujal kusagil ei leidu. See on punane tajinaste (punane ussikeel). Hetkel tajinaste kahjuks ei õitsenud.
Tulin tagasi, taskud vulkaanituhka täis. Ma olen tuhamäge nüüd 3 korda lähedalt näinud ja ma vaataks hea meelega veel ja veel.
Masca küla ja guantšid
Masca külla viib serpentiinikujuline maantee ja küla ise on kaljudest ümbritsetud, asudes nagu suures kausis. Ehk kuristikus. Asudes kõrgusel 500-600 m merepinnast on enesetunne hea, aeg ja ümbritsev maailm kaob jällegi käest.
Masca külla olevat peitunud ka piraadid oma nahka päästma.
Tenerife põlisasukad guantšid olnud pikad, valgenahalised ja sinisilmsed. Nemad ei tundnud naftatooteid, plastmasse ega kolemaju vaid elanud loodusega kooskõlas. Guantšidel oli 9 kuningriiki ehk menceyatot, kuningat nimetati mencey. Ainult need 9 kuningat tohtisid kanda habet. Vanasti teati habeme kohta midagi, mida tänapäeval varjatakse (kas After Shave kompanii ei saaks muidu kasumit). Iidsed kirjutised ja konkistadooride märkmed tunnistavad, et nendel saartel elavad kõige ilusamad ja galantsemad mehed ja naised, kellel on terav mõistus. Saarel kõrguv mägi oli guantšide keeles Echeyde. Need põlisrahvad austasid jumalanna Tara’t. Meenub teile midagi?
Vallutajad Euroopast avastasid paradiisisaare 15.sajandi paiku ja nägid 100 aastat vaeva, aga kultuuri nad siia tõid ja kõik guantšid maha nottisid. Hurraa, surmakultuur, üleüldine häving, egoismus ja kolemajad. Loomulikult kulus vallutajatel omale laevade ja majade ehitamiseks ohtralt puitu, mille tõttu oli põhjendatud üldine hävitustöö ja puude maharaiumine. Selle tõttu kadus põhjavesi maa sügavusse. Alles mõni aeg tagasi olevat teadlaste survel olukord taastatud. Milleni ulatuslikud raietööd võivad viia, aga kes siis selle peale tuleb.
Garachiko, endine kaubalinn
Garachiko linnas olev põhjasadam viidud üle Puerto de la Cruzi pärast seda, kui vulkaanist välja pääsenud laava sadamalinna hävitas. Laava hävitanud linna aga seetõttu, et üks pahatahtlik munk neednud Garachiko ära. Kõik pole tõsi, mida inimestele on munkadest räägitud. Polnud nad nii ligimesearmastust täis midagi.
Tenerifel kaubeldi näiteks veini ja suhkrurooga, samuti punase värvaine karmiiniga (E120), mida toodeti viigikaktusi kahjustavatest kilptäidest. Saarel kasvatatakse ka banaane, aga nende hind väga odav ei ole, sest pinnas, nagu te juba piltidelt nägite, on kivine ja vett kulub taimede kastmiseks tohutu palju.
Icod de los Vinos tähendab veinide koht
Ei tasu sinna minna, kui ei taha mitmete pudelite veinide ja likööridega tagasi tulla. Milleks likööre vaja oli, seda ma ei mõista siiani, aga ära said need ühel õhtul joodud. Külli vist võttis mõned kaasa ka. Sain teada ajaloolisi fakte, näiteks et Shakespearele (nagu ka paljudele teistele) olevat maitsenud Malvasia vein ja ka Katariina Suurele olevat siit veine viidud. Viimasele küll mingit magusamat. Kes nüüd järgmisena veini järele lippaks?
Linnakese lähedal asub ka tuhande aastane draakonipuu (kes seda vanust nii täpselt mõõtnud on, aga turistimagnet kulub alati ära). Draakonipuu mahl pidavat olema punane nn veri (ka draakoniveri), mida guantšid kasutanud surnukehade mumifitseerimisel (just, aborigeenid tundsid mumifitseerimise kunsti). Draakonipuu verest valmistatud ka ravimeid ja värve.
Tenerife suurima männipuu juures foto ja serpentiini mööda alla rannikule tagasi.
Kui soe oli taas koduses Los Christianoses! Suveriided jälle selga! Ja Beverly Hillsi kodutrepist võib nüüd üles lausa joosta, selline trenn juba tehtud. Esimestel päevadel võttis ähkima, aga nüüd võib mitu korda üles-alla voorida.
Järgmises loos pajatan Tenerifest edasi.
Reisikirja eelmised osad asuvad siin: