Mauritiuse saare lõunapoolne osa säras erinevates rohelise varjundites, põhjapoolne osa tundus sellega võrreldes rohkem kõrbetoonides. Täna vaatame, millised on 7-värviline maa, kustunud vulkaan, hindude püha paik, türkiissinise veega järv ja maitseme ka rummi. Kas see on anomaalia, kui lääs ja ida on pildil kõrvuti? Mauritiuse saar on nii väike, et saare keskosast vaadates näebki korraga nii ida- kui ka läänekallast.
Loodus on muidugi alati kaunis seal, kus loodust veel järel on. Ülemaailmse traditsiooni kohaselt ehitatakse ka sellel saarel uusarendusi viljakate põldude peale. Kus siis kohalikud omale edaspidi toitu kasvatavad? Inimene suudab palju. Väga palju suudab inimene ära rikkuda.
Mitteaktiivne vulkaan Trou aux Cerfs saare keskosas
Vulkaan Trou aux Cerfs asub Curepipe linna lähedal. Vulkaan on ümbritsetud lopsaka metsaga ja kraatris asub väike järv. See lage ala pildi keskel.
Nende puude taga avar panoraamvaade oligi. Lisaks on näha mägesid – Remparti mägi, Trois Mamelles ja Moka mäeahelik.
Ümber kraatri viib rada, soovitan matkata selle väikese tiiru. Kena loodus ja avar vaade. Me oleks teiselegi tiirule läinud, kui giid poleks meid tagasi kamandanud.
Mauritiusel on 5 mäeahelikku: Grand Port, Bambous, Savanne, Black River ja Moka mäeahelik. Parimad mäed imetlemiseks ja ronimiseks: Mauritiuse kõrgeim tipp Piton de la Petite Rivière Noire (ehk Black River Peak), Le Morne Brabant, Le Pouce, Pieter Both, Lion, Signal, Corps de Garde, Trois Mamelles, Tourelle Du Tamarin, Rempart.
Curepipe linn asub keskplatool, 561 m kõrgusel merepinnast. Legend räägib, et sõna Curepipe pärineb lausest curer sa pipe, mis tähendab piibu täitmist. Port Louisist tulnud reisijad peatunud vanasti selles kohas, et end tubakaga varustada. Giidi sõnade kohaselt kogunevat ka tänapäeval mehed ühel nädalapäeval siia piipu suitsetama.
Curepipe olevat 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel tuntud oma moe ja kangaste poolest. Siin elanud ja käinud šoppamas valge nahavärviga inimesed. Tänapäeval enam nii kaunis ei olevat.
Eesti naine tikub ikka džunglisse
Mauritiuse saare lõunapiirkonna vaatamisväärsusi läksime vaatama koos taksojuht-giidiga. Bussiga neisse niisama lihtsalt ligi ei pääsenud. Giid oli väga jutukas, rääkis huvitavaid lugusid kohalikust elust-olust ja hoidis meil korralikult silma peal. Sellest hoolimata kippusime igal võimalusel džunglisse minema lipsama. Džunglit Eesti naine igapäev ei näe ja kõik see kummaliste puude võsa oli väga eksootiline. Giid hoiatas, et iseseisvalt võpsikusse ei maksa siiski ronida, sest seal varitsevad pahalased just selliste naiivitaride kaameraid ja rahakotte.
Võpsikus saime pildistada juga pealtvaates.
Black River Gorges – Bel Ombre
Mauritiusel asuv biosfääri kaitseala on oluline saare endeemilise taimestiku, troopilise igihalja metsa, viimaste jäänuste säilitamiseks. Võõrliikide sissetungi tõttu on põlisloodus suures ohus. Biosfääri kaitseala on osa Black River Gorgesi rahvuspargist.
Paberikoore puu mets tekitas helge tunde. Seal lõhnas hästi! Nende puude koort võikski märkmete või joonistuste tegemiseks kasutada, kui muud paberit käepärast pole. Puude tüve kattev paks paberjas koor on valge, beež või hall. Puude nimetus on Melaleuca quinquenervia ehk niaouli. Selle puu lehtedest ja okstest saadakse ka niaouli eeterlikku õli. Paberikoore puu on teepuu sugulane.
Kui puud juba jutuks tulid, siis mainin ära, et Flamboyant puu (delonix regia) on pugenud nii saare elanike kui ka turistide südametesse. Oma oranžikaspunaste õitega muudab see silmatorkav puu ümbritseva maastiku säravaks. Üks kohalik ütles, et see puu õitseb ainult detsembris.
Miskipärast soovisid kõik taksojuhid üllatada Eesti naisi Eesti muusikaga. Tegime neile selgeks, et ainult Mauritiuse muusika, Sega ja latiino rütmid kõlbavad. Neid ma Eestis raadiost ei kuule.
Chamareli 7-värvilise maa geopark
Chamareli küla juures asub looduspark maalapiga, mille liiv küütleb erinevates värvitoonides. Värvitoone olevat 7.
Väidetakse, et kui segada 7 värvilist liiva omavahel kokku, siis reastuvad need mõne tunni jooksul värvi järgi ümber. Põhjus olevat selles, et sajandite jooksul, kokku puutudes äärmuslike ilmastikutingimustega (suur kuumus, tugevad vihmad, tsüklonid), elas savi läbi lagunemise- ja oksüdatsiooniprotsesse ning tekkisid raua- ja alumiiniumoksiidid. Raudoksiid värvib luited punasest kuni pruunide toonideni, alumiiniumoksiid aga annab liivaosakestele erksa sinise kuni violetse varjundi. Kuna raua- ja alumiiniumiosakestel on üksteist loomulikult tõrjuv toime, siis seavadki 7 värvilist liiva end alati värvi järgi ümber.
Pargis asub ka Chamareli juga.
Chamarel oma kauni loodusega on Mauritiuse saare olulisim vaatamisväärsus ja ma juba igatsen sinna tagasi.
Ganga Talao on Mauritiuse hindude palverännu koht
Ganga Talao ehk Grand Bassin on Mauritiuse edelaosas asuv kraatrijärv. See asub umbes 550 m üle merepinna. Seda peetakse Mauritiuse hindude kõige pühamaks kohaks. Järve kaldal on mitmetele hindu jumalustele pühendatud templikompleks. Maha Shivaratri festivali ajal (veebruaris) läheb umbes pool miljonit Mauritiuse hindut järve äärde palverännule. Ganga Talao tähendab Ganga järve. Hindud usuvad, et vesi kraatris on ühendatud Gangese (Ganga) jõega Indias.
Mangal Mahadev on 33 m kõrgune Ganga Talao sissepääsu juures seisev Šiva kuju.
Durga Mata kuju on sama kõrge.
Laulvad kivid
Nendelt mustadelt laavakividelt voolas ookeanivesi tagasi helisedes. Seisa vaikselt ja kuula!
Mare aux Vacoas on looduslik veehoidla
Mare aux Vacoas on Mauritiuse suurim veehoidla. Sellest järvest saavad saare keskosa elanikud oma joogivee. Järv oli väga ilusa türkiissinise veega. Seal puhuvat alati mõnus tuuleke ja see olevat kohalike jaoks populaarne pikniku pidamise paik. Kuna vihmasid pole olnud, siis oli kuiv savine järvepõhi näha. Vihmad tõstavad veetaset.
Kuidagi kummaline oli kõndida teiste veevõtukohas, aga jah, vesi muidugi filtreeritakse.
Foto autor on Külli
Eesti naine tikub ikka rummi degusteerima
Rummi saime degusteerida kahes kohas. Esimene oli pood, kus nägime nii kolloidkulla osakestega rummi kui ka sellist, mida olevat hoitud kuude viisi ookeanivees. Nendel olid ka vastavad kullahinnad ja me keeldusime viisakalt ostmast.
Chamareli rummitehases olid märksa kodusemad rummid. Tehase aed oli ka väga kena ja saime ülevaate märjukese tootmisprotsessist.
Laevamudelite tehas ja Eiffeli torn
Mauritiuse lõunaosa ekskursiooni hulka kuulus ka laevamudelite tehase külastus. Kuigi minus meremeest ei ela, siis tehase juures oli päris vahva eksootiliste suveniiride pood. Laevamudelid iseenesest olid väga korralikult valmistatud ja oleks lennukisse viimiseks ka väga hoolikalt ära pakitud.
Kleebin siia ka Mauritiuse Eiffeli torni pildi. Külli ütles küll giidile, et tema on originaal Eiffeli torni näinud ja mingi koopia pärast meie ei hakka autost välja ronima. Giidi arvates oli aga igal turistil ette nähtud saada pilt sellest tornist ja enne meid autosse tagasi ei lastud kui olime selle pildi teinud. Nii et, siin see ongi. Prantsuse kolonisaatorid ei saanud elada ilma, et neil oleks olnud aias selline kolakas.
Mauritiusel saab tõesti osa eriskummalistest elamustest.
Reisikirja järgmises osas jätkan kauni looduse tutvustamist. Vaatame üle, millised on Mauritiuse edelaosas asuv Le Morne rand ja kurikuulus mägi. Jutustan ka Cascavelle Malli anomaaliast ja sellest, kuidas ma esinesin koos Sega rahvatantsurühmaga.
Reisikirja eelmisi osasid saad lugeda siit:
Miks ma Aafrika savannis sebrat sügasin? 1. osa
Pamplemousse botaanikaaed ja bussisõit Mauritiusel. 2. osa
India ookean, Flic en Flac ja Pic Pic. 3 osa
Mauritiuse kontrastiderohke pealinn Port Louis. Odysseo. 4. osa