Porto asub Portugali põhjapoolses osas. Lennujaamast sain metrooga kergesti vanalinna ja peale ergutava tökatmusta hommikukohvi joomist hakkasin vaatamisväärsuste vastu huvi tundma. Porto on nii kaunis linn, et siin võib veeta mitmeid päevi ja ikka ei jõua kõike huviväärset endasse ahmida.
Lisaks võib siit igal ajal sõita teistesse lähedal asuvatesse linnadesse. Ühistranspordiga saab õhtul kenasti tagasi, kui kohapeale öömajale ei taha jääda.
Kuidas ma nüüd äkitselt Portugali sattusin ja millega see maa mind ära võlus, kirjutasin reisikirja esimeses osas.
Millised on Porto eriliselt kaunid ja huvitavad paigad?
Porto kaldapealset nimetatakse Ribeiraks ja siit avaneb kaunis vaade Douro jõele, sildadele ja Vila Nova de Gaiale. Õhtuti kogunevad inimesed siia jalutama, restoranidesse sööma ja suhtlema. Siin saab püüda tõeliselt imekauneid fotosid! Portugal on turvaline riik, nii et vabalt võib õhtuti ka üksi ringi luusida.
Trepid, trepid, trepid. Porto on nagu mitmekihiline kaljutort, mille ühelt kihilt teisele jõudmiseks tuleb üksjagu saapataldu kulutada. Populaarsed trepid silla Ponte de Dom Luis I lähedal näiteks on üheks võimaluseks. Ära seda katseta, kui sul juhtub olema näiteks põlvetrauma, sest treppidel ei paista lõppu tulevat. Teiseks võimaluseks on väike köisraudtee ja kolmandaks lihtsalt õiged tänavad üles leida.
Portos on Sé katedraal ja rohkesti kirikuid, mis on linnapildilt kergesti leitavad. Arhitektuuri võibki imetlema ja pildistama jääda.
Ja kõrge torn Torre dos Clérigos, kuhu saab üles ronida, et tervele linnale pilk peale visata.
Kuulus São Bento raudteejaam kaunite piltidega keraamiliste plaatide ehk azulejodega.
Capela das Almas (Chapel of Souls), kus samuti näeb azulejozid.
Hoopis teistsuguse arhitektuuriga paik on promenaad Avenida dos Aliados, kus kõrguvad suured hotellid, pangahooned ja raekoda. Muidugi on siingi kohvikuid ja väidetavalt ilusaim McDonalds, mille populaarsust näitas hiigelpikk laupäevaõhtune järjekord.
Livraria Lello on raamatukauplus ja J.K. Rowlingu Harry Potteri lugude kirjutamise inspiratsiooniallikas. Milline puidust trepp ja sisustus! Mina pole ainuke, keda Portugal on ära võlunud – mõni on selle ainetel isegi võlukunsti kirjeldava raamatu kirjutanud. Pisikese raamatukaupluse külastamiseks tuleb osta pilet, aga saab ka väga omapärase kogemuse, tõesti soovitan. Nagu filmi oleks sattunud.
Leidsin Portost ka Peksja Paju prototüübi, päriselt, ja ka mustade keepidega üliõpilased.
Portos asub maailma üks parima akustikaga kontserdimaju Casa da Musica, kus toimuvad pidevalt erinevad kontserdid.
Vaatamist väärt on vanalinna kaupluste ja restoranidega tänavad. Kalleimad kaubamärgid vahelduvad Portugali toodangu ja kõikvõimaliku odavama kaubaga ning turistidele mõeldud suveniiridega. Igaüks leiab midagi. Näiteks Rua de Santa Catarina on väga põnev tänav, kus asub ka kuulus Cafe Majestic ja mitmed muud ajaveetmise kohad. Poode leiad rohkesti veel tänavatelt Rua do Almada ja Rua de Miguel Bombarda.
Suur turuhoone Mercado do Bolhão oli hetkel remondis. Selle kõrval oli küll avatud pisike ajutine turg, kust sai osta õlis ujuvaid oliive, puu- ja aedvilju ning loomulikult veine.
Gaia on portveinimaailm
Üle kahekorruselise Ponte Luis raudsilla võib sõita metrooga, kuid parem on siiski minna jala, et imetleda Douro jõe ja kaldapealsete ilu kõrgelt ülevalt. Tõepoolest võib sellel sillal kõndida nii üla- kui alakorrusel! Lisaks on Portos Dona Maria Pia sild ja veel neli silda.
Teisel pool jõge asub Vila Nova de Gaia suure hulga portveinitootjatega, keldreid on võimalik ka lähemalt vaadata ja veine degusteerida. Douro jõe orus toodetakse ka väga häid tavalisi veine.
Usun, et kes on korra Gaiasse sattunud, see ilma portveini maitsmata sealt ära ei tule. Iga veinitööstus on millegi poolest eriline, sest veinide valmistamine on terve omaette teadus ja maailm.
Gaias on samuti poodlemise ja hästi söömise võimalusi ning palju muud põnevat avastada. Et Gaia poolel Jardim do Morro juures kaljudelt alla Cais de Gaia kaldapealsele saada, võib linna kohal sõita köisraudteega. Vau!
Atlandi ookeani kaldale
Porto eeslinna Matosinhosse võib sõita metrooga või minna jalgsi mööda Douro jõe kaldapealset. Viimaks jõuad Atlandi ookeanini ja leiad liivaranna. Mina leidsin lisaks eriliselt kauni päikeseloojangu ja saingi teada, kuhu päike kadus. Matosinhoses võid samuti ostukeskuses kolada ja restoranides istuda.
Matoshinhosest põhja poole matkates või metrooga sõites jõuad ookeani ääres asuvasse Povoa de Varzimi. Sellest saab lugeda juba varsti, järgmisest loost.