Kui ilus soe suvi! Loodan, et olete suutnud päikesepistet vältida! Täna kirjutan sellest, et enne kui muruniiduki käima tõmbate ja aia liuvälja-siledaks niidate, uurige igaks juhuks põõsaalused ja aianurgad läbi. Ehk on seal peidus mõned väärt teetaimed, mida niiduk ega trimmer veel kätte pole saanud. Nii ei pea te neidsamu maitsetaimi talvel suure raha eest apteeki ostma minema.
Ma sain omale ka nüüd trimmeri, vahva küll jah, saan naatidele oma suhtumist näidata, aga seetõttu jäidki kuivatamata mõned teetaimed, kelle see elukas enne ära jõudis järada, kui jõhv otsa sai. Seepärast mõtlesin siia meeldetuletuseks nimekirja riputada, et järgmisel suvel teaks, kellest mitte üle sõita. Lisaks peab ju fotod ka kusagile panema, et te kõik neid näha saaksite.
Muidugi ei ole hea linnast ega teede äärest toidutaimi korjata, aga ehk on kellegi maalapil säilinud veel mürgitamata loodust. Mine tea. Võiksite mind sinna külla kutsuda, muidu ma ei usu.
Taimetee tegemine on tavaliselt klassikaline, s.t. 1-2 tl ürti tassi kuuma vee kohta. Lase mõned minutid tõmmata ja naudi!
Aga nüüd – teetaimed!
Saialill
Saialill on üks mu suur lemmik. Toitude kaunistamiseks ja tee valmistamiseks kasutan terveid õisi, aga võib ka ainult kroonlehti. Saialill soodustab haavade paranemist, on põletikuvastase toimega ja tugevdab immuunust. Haige olles võib saialilleteega ka kurku kuristada ja suud loputada. Mina olen jahtunud tõmmisega teinud väsinud ja põletikulistele silmadele kompresse. Saialill kuulub mao-soolestiku ja maksa-sapipõie ravimteede koostisse ning on hea ka südamele. Saialille on püütud müüa safrani asemel, ai-ai-ai, aga nii ilusad on need kollased ja oranžid õied!
Saialill on ka aiapidaja sõber, peletades oma juurtega ümarusse ja peibutades õitega igasuguseid putukaid enda juurde. Seega on teda hea kasvatada köögiviljapeenardes.
Saialilletinktuur, minu lemmik: peotäis õisi panna klaaspurki, kallata peale viina (40%), nii et õied on kaetud, ja lasta vähemalt kaks nädalat kuni kuu (või ka rohkem) pimedas ja toasoojas seista. Vahepeal loksutada. Seejärel kurnata õied välja. Mina kasutan saialilletinktuuri vistrike, putukahammustuste ja igasuguste kriimude määrimiseks ning naha puhastamiseks. Nahk paraneb kenasti ära. Tinktuuri võib ka lahjendada veega.
Saialilleõli: klaaspurk täita saialilleõitega, kallata peale külmpress oliiviõli, lasta toasoojas seista nädal-kaks. Vahepeal loksutada. Seejärel kurnata õied välja. Saialilleõli kasutada nahale määrimiseks nahahädade korral ja miks mitte ka sissevõtmiseks. Saialillest tehakse veel ka salve.
Harilik võilill
Võililleõisi ma söön kevadel nii-öelda “otse peenrast”. Aga võilillelehti võib panna ka erinevate teesegude sisse. Teel lasta tõmmata ainult mõni minut, et maitse liiga kibedaks ei muutuks. Võilillelehti võib panna ka salatitesse ja õienuppe võib hautada. Õisi kuivatada vist ei õnnestu. Kuivatatud võilillejuurtest võib aga nn “kohvi” valmistada. Võilill on sappi ja maksa tervendava, seedimist soodustava, organismi tugevdava toimega. Võililles sisaldub mitmeid mineraale ja vitamiine.
Võililletinktuuri võib valmistada samuti nagu saialilletinktuuri. Seda võib kasutada liigeste määrimiseks aga ka sissevõetult, veega lahjendatult, 1-2 tl. Jaa, tinktuurid ei ole maitsestatud viinad ja neid ei kulistata klaasiga alla. Võetakse vaid mõned tilgad kindlal eesmärgil! Pettusite?
Kortsleht
Kortslehe lehti ja õisi võib kasutada salatites ja suppides, aga samuti neist teed valmistada. Kortsleht on naiste taim, mida rahvameditsiinis kasutatakse menstruatsioonihäirete ja üleminekuea hädade leevendamiseks ning enne ja pärast sünnitust. Kortsleht on põletikuvastase, seedimist korrastava ja organismi tugevdava toimega. Tõmmisega võib puhastada nahka, teha haavadele kompresse ja loputada suud.
Kortslehetinktuuri võib teha samuti nagu saialilletinktuuri. Määrida sellega valutavaid liigeseid ja lihaseid.
Nime Alchemilla on kortsleht saanud tänu keskaja alkeemikutele, kes üritasid lehe keskele kogunenud tilkadest kulda valmistada. Kui kulla valmistamine ei õnnestu, võib selle kastetilgakese näole tupsutada, et nahk nooruslik püsiks. Enne muru niitmist vaata üle, ega heina sees mõned kortslehed ei kasva! Minu kodumuru sees küll kasvavad.
Teekummel
Kui sa lapsepõlves pole saanud kummelitee üledoosi, siis kummel on tegelikult väga hea teetaim. Kummel on teada-tuntud põletikuvastane, palavikku alandav, spasme leevendav ja rahustav taim, mis sobib väga hästi naistele ja lastele. Kummelitee on traditsiooniline jook kõhuvalu puhul. Kummelitee sisse võib segada ka mett. Jahtunud kummeliteega või tõmmisega olen samuti põletikulistele silmadele kompresse teinud. “Kummelikompress” kõlab nii, nagu seda ütleks vanaema tarkus. Kummeliteed ja tõmmist võib kasutada ka juuste loputamiseks.
Minul pole teekummelid veel õitsema hakanud, alles sellised nupsukesed.
Kummeli tunned teiste sarnaste taimede seast ära selle järgi, et tema õisikud on seest õõnsad. Lõhna järgi ka muidugi. Kummeli seemned on imetillukesed ja neid ei ole vaja külvates mullaga katta. Suru need lihtsalt õrnalt mulda. Kui sa teekummelit pole külvanud, siis lõhnavat kummelit ehk ikka muruservast leiad.
Lõhnav kummel on teekummeli sarnane, aga tal pole nii palju tervendavaid omadusi, seega võib teda pigem välispidiselt kasutada. Lõhnaval kummelil pole selliseid valgeid keelõisi nagu teekummelil, tema õisik on rohekaskollane. Lõhnava kummeli rahvapärane nimi on ubinhein. Ubin nagu õun? Nagu rohekaskollane õunake?
Mündid, suurepärased teetaimed
Oi münte on mitmeid sorte. Näiteks pikalehine münt, põldmünt, vesimünt, piparmünt, isegi apelsini- ja šokomünt. Rohemünt on nätsulõhnaline. Mu vanaema kuivatas õunmünti ja jõi sellest tehtud teed. Ma arvan, et see oli ikka õunmünt. Selline sametiste lehtedega. Õunmünt on see, kes laiutab keset aeda ja piparmünt pigem see, kes teiste taimede all või aianurgas kiratseb.
Piparmünt on vesimündi ja rohemündi ristand, seega seda ei saa paljundada seemnetega vaid ainult juurevõsudega. Piparmünditeele võib lisada maitseks natuke sidrunimahla. Piparmünt sisaldab palju mentooli ja muid toimeaineid, seda ei tasu palju tarvitada ega anda väikestele lastele. Rohemünt on hoopis mahedama maitsega, seda võib kasutada pikemalt ja anda ka lastele. Kirbumünt on aga mürgine.
Münditee valmistamisel kasutatakse lehti ja õisi. Münte kasutatakse üldse paljudes toitudes ja jookides. Rahvameditsiin tunneb pikalehist münti kui seedimise soodustajat ja kõhupuhitusest vabastajat. Mentool jahutab ja vähendab valutundlikkust. Vanasti puistati mündilehti põrandale, need lõhnasid hästi ja pidid ka parasiite peletama. Vesimündi lehti pandud peavalu korral meelekohtadele ja otsmikule. Võib proovida ka teiste müntidega või mündi eeterliku õliga.
Sõna “münt” tulevat Kreeka nümfi Minthe nimest. Üks traditsiooniline armuseiklus ja saigi naisest taim. Mündist on vanal ajal valmistatud armujooke ja see taim oli kirgliku armastuse sümbol.
Mündiliköör: võrdses koguses põldmündi ja piparmündi lehti panna kaanega klaaspurki, lisada suhkrut ja viina. Lasta seista vähemalt viis nädalat.
Aitab küll tänaseks. Korjake need teetaimed ära (soovitavalt päikeselise ilmaga, ennelõunasel ajal ja saastavabast kohast) ja siis ma räägin edasi. Järgmises loos juba järgmised teetaimed! Ja nautige päikest, tohterdage putukahammustusi ning hoiduge kõikvõimalike mürkide eest niipalju kui võimalik!
