Ugljan on Zadarile väga lähedal asuv saar ja siia sõidavad praamid iga päev mitu korda. Praamile saab Gazenica sadamast, sõit kestab 25 min. Praamide aegu saab vaadata Jadrolinja lehelt, pileteid osta sadamast. Hüppasin pardale, väga põnev jälle merele minna. Saare sadamas hõikas keegi mulle buongiorno! ja hea soe tunne tekkis kohe. Aga tavaliselt hõigatakse dobar dan! ja see on ka vahva. Kujutate ette, et Eestis keegi võõras mingi tervituse hõikaks.
Ugljan on mägine ja pikaks venitatud saar
Preko sadamas arvestasin, et jalgsi jõuan Kukljitsa külla marssida ja hakkasingi astuma. Kaunis kaldaäärne teerada. Paistab Ošljak saar ja mandriosa.
Kõndisin vähem kui kaks tundi. Üks teelõik oli ilus matkarada, aga see lõik, mis maanteel kulges, nii vahva ei olnudki. Seal oleks küll tahtnud pigem ratastel vurada.
Kukljitsa külas on ilmselt tegevust neil, kellel on siin purjekas. Naudi rahu ja vaikust ja sõida merd. Mina pildistasin palmid ära ja otsustasin tagasiteele asuda.
Sa kala ei toonud mulle, turist?
Avastasin, et paar korda päevas liigub saarel ka buss. Bussiga sain sadamasse tagasi ja nii jäi aega veel teises suunas ka matkata, Preko küla ja Jaz rand.
Rannas olid mõned puust lamamistoolid, aga muidu kiviplaadid, nii et ei kujuta hästi ette, kuidas siin suvel need päevitavad, kellele tooli ei jätku. Praegu suhteliselt jahe ja keegi ei päevitanud. Vees sai ikka olla.
Lähedal veel väike saar Galevac, millele viis paadimees aerupaadiga. Ma hakkasin tagasi praamile minema, nii et ei jõudnud välja uurida, kuidas paadimehega jutule oleks saanud. Galevac saarel on klooster ja raamatukogu vanade haruldaste raamatutega, samuti paistis kena jalgrada.
Saar tasub avastamist, lihtsam on seda teha ratastel
Ugljani saare Preko sadamast või Jaz ranna poole viivalt tänavalt saab teoreetiliselt ka jalgratta laenutada, aga praktiliselt oli putka kinni ja tüübile oleks pidanud helistama, mida ma teha ei mallanud. Samuti ei teadnud ju, kui mägised siin teed on. Omal jalal tundus lihtsam, kui et veel jalgratast käekõrval ülesmäge lükata. Jalgrattateid siin aga on ja kahtlemata saab nii rohkem elamusi koguda. Igat sorti ratta muidugi saab ka mandrilt laenutada.
Pidasingi aru, et tulen järgmisel päeval rattaga tagasi ja uurin saare põhjalikumalt läbi. Saarel on mitmed kaunid linnakesed ja mööda maanteed saab ka kõrvalasuvale Pašman saarele. Järgmisel päeval puhusid aga meretuuled mind hoopis teisel saarele.
Loe ka Horvaatia reisikirja eelmisi osi ja varsti ilmub järgmine lugu.
Rannalinn Zadar, Horvaatia ja suvi oktoobris. 1. osa
Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 2. osa
