Täna ma avastasin enda jaoks uue matkaraja Viljandi lähedal, Parika looduskaitsealal. Kohe riputan siia jälle pilte üles. Ilus loodus, männimets, rabajärv, karge õhk, mõnus rada ja vaatetorn. Mina polnud Parika kanti varem sattunudki. Kas teie olite?
Otsus varahommikul jälle kodunt minema putkata sündis sellest, et olin keskööseks ühe raamatuga alles poolepeal ja kui hommikuks viimaks lõpuni jõudsin, tundsin, et pean kohe oma kangeks jäänud kehaosi sirutama minema ja värskes õhus hommikust süüa oleks nüüd ka väga hea. Kasvõi selleks, et raamatukaante vahelt jälle argipäeva tagasi tulla. Loodan, et vabandasin ennast välja, et miks ma kedagi teist kaasa ei kutsunud. Loodan ka, et ehk oli teil parem uni kui mul!
Parika Väikejärve rada
Ma usun, et leidsin selle üles. Tõenäoliselt tegingi tiiru ümber südamekujulise rabajärve, kuigi mul drooni ei ole ja seega ei oska järve kuju kohta päris kindlalt öelda. Hakkpuiduga kaetud rada oli igal juhul kohal nagu lubatud ja rabajärve oleks tõesti võinud ennast ka sisse kasta. Rabajärvede vesi on nahale hea toimega. Üksi ei tahtnud aga hakata siin ukerdama.
Legendi järgi sümboliseerib südamekujuline järv ehk Südamejärv kahe noore inimese armastust. Ann ja Madis olevat kohtunud siin sellel karmil ajal, mil katk oli rahvaarvu väga olulisel määral vähendanud. Seega oli armastusel ja iga uuel lapsel kunagi niisugune väärtus, et isegi veekogu võttis vaevaks oma kuju muuta.
Teine legend toob aga jälle mängu Kalevipoja, kelle jalajälgedest olevat sood tekkinud. Just siia Parika kanti olevat Peipsi järve poolt Pärnusse minev jõumees oma jalakanna vajutanud.
Männid, turbasammal, sookailud, mustikavarred, küüvitsad ja hanevitsad, seened puude küljes… Mulle ikka tõeliselt meeldivad rabad. Matkaraja ääres olid niisugused loomingulised infoalused, väga äge. Tutvustasid eluolu metsas ja rabas ning ka legendi.
Peale Parika Väikejärve on looduskaitsealal veel Parika järv ja Parika Pühajärv.
Parika järve vaatetorn
Parika järve vaatetorn asub kohe Põltsamaa-Viljandi maantee ääres. Mõni sammuke mööda laudrada ja saabki tornist rabapilte klõpsida. Raba on isegi vihmaga ilus vaadata ja rabaõhk on suur väärtus omaette. Muidugi sinine taevas ja veel sinisem järvevesi annaksid kirkaid värve juurde, aga vihmaga oli siin ka hea.
Parika raba asub Viljandi külje all
Parika raba valisin seetõttu, et polnud siin varem käinud. Ja väga kaugele Tartust ei tahtnud sellise vihmaga sõita. Jah, õnneks te kõik pääsesite läbiligunemisest, sest kui ma nüüd õigesti kuulen, sajab vihma praeguseni. Mina aga tahtsin vihmaga ka oma uut telkmantlit katsetada ja ma ei pidanudki üldse pettuma. Nii et kui te nüüd juhtute kusagil rabas väikest iseliikuvat, lilleliste kummikutega telki kohtama, siis see võin väga hästi ka mina olla. Võite julgelt tulla uuele raamatule autogrammi küsima. Või niisama. Põnev oleks teada saada, kes mu blogi loevad.
Rabasse jõuab kohale nii, et sõita Aimla külla Viljandimaal ja sealt edasi orienteeruda teeviitade järgi. Aimla külast viib 2 km pikkune kruusatee otse infotahvlini.
Raamat ilmub varsti!
Sain matkamise ajal teada, et mu raamat “Meditsatsioon. Fotomeditatsioonid” on juba küljendatud ja kujundatud ja kibelesin seetõttu kiiresti tagasi, et tulemusele pilk peale visata. Seega jäi isegi Viljandis Kivi pagaris käimata.
Õige veidi veel ootusärevust ja loodetavasti saategi juba varsti uue raamatu lugusid lugeda!
Kõikide Eestimaa matkaradade blogilugude lingid leiad nüüd siit: Eestimaa matkarajad, kokkuvõte